Üüriturg ja kinnisvara müügiturg. Lahe Kinnisvara kolme linna eksperdid võtsid kokku oma linna üürituru ja kinnisvara müügituru märksõnad täna, novembris 2022, ja mida nemad arvavad, mis saab esimeses kvartalis 2023. aastal. Üle Eesti võib täna välja tuua kinnisvaraturu põhiliste märksõnadena energiahinnad, laenuintressid, ruutmeetri hinnad ja inflatsiooni. Nende määramatus on kinnisvaraturul ebakindlust suurendanud. Kuigi hea kvaliteedi- ja hinnasuhtega pakkumised lähevad jätkuvalt kiirelt tehingusse, pikenevad teistel kinnisvarapakkumistel müügiperioodid.
Tallinna kinnisvaraturu kolm peamist jututeemat täna on energiahinnad, laenuintressid ja ruutmeetri hind. „Annaksin soovituse kinnisvaraomanikele, et mõelda välja plaan B juhuks, kui energiahinnad ning laenukoormus hakkavad rusuma, et poole aasta pärast ei oleks põhjust rääkida kohtutäiturite töökoormuse kasvust,“ ütleb Lahe Kinnisvara Tallinna ja Põhja-Eesti maakler ning maaklerite juht Tauno Pajuri.
Poole aasta perspektiivis kinnisvaraturg jahtub, mis juba ka toimub, kuna inimesed on äraootaval seisukohal, mis saab energiahindadest ja inflatsioonist ning ei julgeta kohustuste hulka suurendada. Uusarendused jäävad pigem seisma, suurt langust ruutmeetrihinnas ei usu, kuna arendajal on kasum välja arvutatud. Pigem on oodata “kirsse tordil”, et ostjat ligi meelitada ehk kes plaanib korterit osta, jälgige reklaame.
Järelturu korterite hinnad aga juba on languses, mis tundubki hetkel mõistlik, kuna 2020. aastal alanud hinnatõus oli plahvatuslik ja nüüd on aeg hindadest pisut õhku välja lasta. Laenamise kallinemise tõttu ei jää muud üle kui, et hinnakäärid uute ja vanade korteriomandite vahel peavad suurenema.
Üüriturgu mõjutavad kõige enam hetkel energiahinnad, kallimate kasutuskuludega korterite hinnad on odavamad või seisavad hoopiski tühjalt plaaniga kevade poole müügiturule ilmuda. Kuna meie rahvastik on kasvanud viimase aasta jooksul umbes 60 000 inimese võrra, ei ole üürilistest hetkel puudus. See soodustab üürihindade püsimist samal tasemel.
Täna on Viljandi linnas asuvate heas korras majade järele väga suur nõudlus ning ostjatel on kõigil kiire tehingusse minekuga, sest hirm on ilma jääda nagu siin viimase aasta jooksul sageli juhtus. Lisaks on kolmandaks märksõnaks ostjate üsna suur omavahendite olemasolu.
„Poole aasta pärast aga näen, et elamute pakkumisi on rohkem ning ostjatel valik suurem. Ostjad ei kiirusta enam kohe tehingusse minema ning müüjad on vastutulelikumad nii hinna osas kui muudes küsimustes,“ ütleb kutseline vara hindaja ja Lahe Kinnisvara Viljandi osakonna juht Karin Lapp.
2023. aasta alguses on Viljandi kinnisvaraturul pakkuda üsna vähe uusi kortereid, sest enamik on tänaseks juba võlaõiguslike lepingutega kaetud ja uued projektid on alles algusfaasis. Kuigi valikut ei ole, siis aasta alguses ostja ka ei kiirusta ostma ainsaid saadaolevaid, vaid loodavad 2023. aasta lõpus valmivate projektide peale. Ostjad loodavad hindade langust, kuid arendajad ja ehitajad ei ole selles osas vastutulelikud ja pigem ollakse oma hinnasoovis jäik.
Teatav stabiilsus on juba saavutatud liftita 5korruselise hoonete 5. korrusel asuvate korterite osas, tõenäoliselt nende hinnad hakkavad Viljandis langema. Samuti pigem langevad elektriküttega korterite hinnad. Alati on nõutud madalamal ehk kuni 3. korrusel asuvad väga heas seisukorras korterid ja nendele on ostjaid meie andmebaasis. Arvestades, et uusarenduste hinnad on kõrged ning pole kõigile ostjatele kättesaadavad, siis renoveeritud järelturu korterid on samuti üsna nõutud. Stabiilsus tekib ka 4toaliste korterite osas, sest majade osas on nõudlus kasvanud.
Kõigi eelduste kohaselt peaks talveperioodil üürikorterite pakkumiste arv kasvama, sest kõrgete küttekulude tõttu üüritakse niisama tühjalt seisvad korterid välja. Väga suurt hindade langust üürikorterite osas ei ennusta. Pigem on alati nõutud kesklinnas ja sellel lähedal paiknevad korterid. Äärelinna osas nõudlus kahaneb ja seal võib mingi hindade korrektuur tekkida.
„Elukondliku kinnisvara kolm märksõna, mis iseloomustavad tänast kinnisvaraturgu ja ilmselt ka lähitulevikus on: ostuhuvi ja müügitehingute vähenemine, mis on põhjustatud mitmest asjaolust: majanduslangus, elukalliduse tõus, tarbijate kindlustunde vähenemisest, euribori tõusust ning ilmselt ka jätkuvast tõusust ja pangalaenu tingimustele vastava tagatiskinnisvara kriitilisemast ülevaatamisest panga poolt,“ sõnab Lahe Kinnisvara kutseline hindaja Pärnus Margus Kask.
Teisest küljest kõrge inflatsioon soodustab vabade vahendite paigutamist reaalsetesse varadesse, mis näiteks on ka kinnisvara.
Kolmas teema on ostjate põhjalikum kalkuleeritus, kuna kõrgete kinnisvarahindade juures mõeldakse põhjalikumalt oma vajadused ja võimalused läbi.
Kuna eelnevalt on olnud kinnisvara müügiperiood lühike ja sobiliku kinnisvara leidmise korral tehti tehingud kiiresti, võtab nüüd ostuotsuse tegemine mõnevõrra rohkem aega.
Uute korterite hinnad on stabiliseerumas ja suuri muutusi ette näha ei ole, kohati on tekkinud ka tingimisvõimalusi.
Suuremaid allahindlusi tõenäoliselt ei tule, kuna ehitushinnad on tõusnud ja uuemat kinnisvara soodsamalt ehitada ei ole võimalik.
Kuna järelturu korterid on taskukohasema hinnaga, tehakse mõistliku hinnaga korterite puhul ostuotsused suhteliselt kiiresti. Eelistatumas seisus on heas korras kortermajade korterid.
Üüriturul on huvilisi palju praegu ja ilmselt sõjapõgenike surve tõttu ka lähemal ajal see nii jääb. Täheldada saab, et huvi on suurem madalama üürihinnaga korterite vastu.
Kommentaar ilmus Postimehes.