Mis on kaasomand? Kaasomandi ostmine ja eelisostuõigus

Mis on kaasomand? Kaasomandi ostmine ja eelisostuõigus

Mis on kaasomand? Kaasomandi ostmine ja eelistusõigus. Selleks, et mõista, millest jutt, tuleb aru saada, mis asi on üldse kaasomand, ütleb kutseline vanemmaakler Li Otsing (maakleri kuuenda kutsetasemega), kes on koostanud neljast artikliseeriast koosneva põhjaliku ülevaate kaasomandist.

Mis on kaasomand?

Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Lihtsas keeles tähendab see seda, et kui ühel asjal, milleks on näiteks: kas kinnisasi, korteriomand, hoonestusõigus, korterihoonestusõigus, on korraga mitu omanikku nõnda, et kinnistusraamatus registriosasse on sisse kantud ka igale omanikule kuuluva osa suurus sellest asjast.

Veel lihtsamalt selgitades näeb oluliselt tihedamini esinev tavapärane kaasomand välja selline, et ühel majal on korraga mitu omanikku ja tavaliselt on selles majas ruumid omanike vahel ära jaotatud nõnda, et võiks öelda ja nii ka füüsiliselt nähtub, et majas jaotatud ruumid moodustavad kõnekeeli erinevad korterid ja ka riiklikust ehitisregistrist tihti nähtub, et majas on eluruumid korteritena registreeritud ja antud on ka korteritele (aadressi-) numbrid.

Sissekanded kinnistusraamatus ja ehitisregistris

Küll aga on kinnistusraamatus selle kinnisasja kohta avatud üks registriosa, kuhu on kantud omaniku rea alla kõik selle kinnisasja ehk siis lihtsas inimkeeles kõigi selle maja korterite omanikud omanikena sisse. Võrdluseks tooksin siia korteriomandid, mis ei ole nö puhtad kaasomandid ja millega võrreldes tuleb välja oluline vahe nö puhta kaasomandi ja korteriomandi vahel.

Korteriomand versus kaasomand

Nimelt korteriomandid on igapäeva elus üldjuhul moodustatud suurtes paneelmajades ja need on ju ka moodustunud ruumidest korterid ja ka nende kohta on riiklikus ehitisregistris iga korteri kohta antud aadress ja korteri number. Erinevus seisneb korteriomandite ja kaasomandite puhul selles, et iga korteriomandi kohta on kinnistusraamatus eraldi registriosa ja sisse on kantud vaid selle selle konkreetse korteri omanik (omanikud) omanikuna, mitte kõik selle kortermaja korterite omanikud omanikena, sest tegemist on korteriomandiga mitte kaasomandiga.

Miks on oluline kinnistusraamatu registriosa?

Seetõttu, et sinna kantakse sisse omandiga seotud kokkulepped, koormatised (näiteks kasutusõigused, servituudid) ja pandid ehk hüpoteegid, mis kanduvad edasi igale uuele omanikule, kui neid ei muudeta.

Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.

2. osa Kaasomandi ostmine. Kõige olulisem on notariaalne kasutuskord kaasomanike vahel. Lugege siit.

3. osa Teine oluline aspekt kaasomandi ostmisel on ostueesõigus. Lugege siit.

4. osa Kaasomandi lõpetamine. Lugege siit.

Kaasomandi ostmisel pange tähele!

  • Kaasomandis oleva kinnisasja puhul tuleb ka arvestada, et kindlasti on vaja kaasomanikega tihedamini suhelda. Ühiselt tavaliselt otsustatakse, kuidas toimetatakse prügiveoga, kuidas lahendatakse vee eest tasumine, hoone üldine väline remondi vajadus ja finantseerimine jmt.
  • Ei ole võimalik moodustada juriidiliselt korteriühistut.
  • Oluline on endale selgeks teha, mis kohustused, õigused ja riskid ma kaasomandit ostes võtan.

Lisaks tähelepanekud kaasomandi kohta, mida ma olen veel kogenud oma maaklertöö käigus:

  • Kaasomandid on kenasti jaotatud notariaalselt, aga keegi kaasomanikest ikka arvab, et pööningud või pikemad räästaalused peaksid talle kuuluma ja ehitatakse nende arvelt oma kortereid suuremaks. See ei ole seaduslik ning tegelikult tuleks sellest tulenevalt kasutuskorra kokkulepet kõigi kaasomanikega muuta ja kokku leppida, kas teised soovivad selle kasutuseelisest tulenevalt ka hüvitist nõuda või mitte.
  • Olen näinud tihti ka olukordi, kus kaasomanikud saavadki hästi läbi ja on nö suuliselt lubanud ühel võtta trepikojast ühine panipaik enda korteri hulka ehitatavaks wc-ks, aga seda ei fikseerita notariaalselt ning kui kaasomanikud vahetuvad, võib sellest tekkida probleem. Suuliselt keegi kunagi lubas, aga notariaalselt on lood korda tegemata.

Kui Teil tekkis küsimusi kaasomandi kohta, saate tellida kutseliselt vanemmaaklerilt Li Otsingult (tase 6) konsultatsiooni. Võtke ühendust:

Li Otsing

Kutseline vanemmaakler. Tase 6
+372 526 3317
li.otsing[ät]lahekinnisvara.ee

    Kui olete jõudnud kaasomandi müügiga kohtusse ning Teil on vaja eksperthinnangut, võtke ühendust kutselise vara hindaja ja kohtueksperdiga: Karin Lapp

    Karin Lapp

    Vanempartner. Kutseline vara hindaja. Tase 7. Kesk-Eesti piirkonna juht
    +372 512 4565
    karin.lapp[ät]lahekinnisvara.ee

      Artikkel ilmus kokkuvõtlikult Kodu.Geenius portaalis SIIN