Mis on kaasomand? Kaasomandi ostmine ja eelistusõigus. Selleks, et mõista, millest jutt, tuleb aru saada, mis asi on üldse kaasomand, ütleb partner ja maakler Tauno Pajuri, kes on koostanud neljast artikliseeriast koosneva põhjaliku ülevaate kaasomandist.
Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Lihtsas keeles tähendab see seda, et kui ühel asjal, milleks on näiteks: kas kinnisasi, korteriomand, hoonestusõigus, korterihoonestusõigus, on korraga mitu omanikku nõnda, et kinnistusraamatus registriosasse on sisse kantud ka igale omanikule kuuluva osa suurus sellest asjast.
Veel lihtsamalt selgitades näeb oluliselt tihedamini esinev tavapärane kaasomand välja selline, et ühel majal on korraga mitu omanikku ja tavaliselt on selles majas ruumid omanike vahel ära jaotatud nõnda, et võiks öelda ja nii ka füüsiliselt nähtub, et majas jaotatud ruumid moodustavad kõnekeeli erinevad korterid ja ka riiklikust ehitisregistrist tihti nähtub, et majas on eluruumid korteritena registreeritud ja antud on ka korteritele (aadressi-) numbrid.
Küll aga on kinnistusraamatus selle kinnisasja kohta avatud üks registriosa, kuhu on kantud omaniku rea alla kõik selle kinnisasja ehk siis lihtsas inimkeeles kõigi selle maja korterite omanikud omanikena sisse. Võrdluseks tooksin siia korteriomandid, mis ei ole nö puhtad kaasomandid ja millega võrreldes tuleb välja oluline vahe nö puhta kaasomandi ja korteriomandi vahel.
Nimelt korteriomandid on igapäeva elus üldjuhul moodustatud suurtes paneelmajades ja need on ju ka moodustunud ruumidest korterid ja ka nende kohta on riiklikus ehitisregistris iga korteri kohta antud aadress ja korteri number. Erinevus seisneb korteriomandite ja kaasomandite puhul selles, et iga korteriomandi kohta on kinnistusraamatus eraldi registriosa ja sisse on kantud vaid selle selle konkreetse korteri omanik (omanikud) omanikuna, mitte kõik selle kortermaja korterite omanikud omanikena, sest tegemist on korteriomandiga mitte kaasomandiga.
Seetõttu, et sinna kantakse sisse omandiga seotud kokkulepped, koormatised (näiteks kasutusõigused, servituudid) ja pandid ehk hüpoteegid, mis kanduvad edasi igale uuele omanikule, kui neid ei muudeta.
Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada.
Kui Teil tekkis küsimusi kaasomandi kohta, saate tellida Tauno Pajurilt konsultatsiooni. Võtke ühendust:
Kui olete jõudnud kaasomandi müügiga kohtusse ning Teil on vaja eksperthinnangut, võtke ühendust kutselise vara hindaja ja kohtueksperdiga: Karin Lapp
Artikkel ilmus kokkuvõtlikult Kodu.Geenius portaalis SIIN