Kaasomanike ostueesõigus

Kaasomanike ostueesõigus

Kaasomanike ostueesõigus – see on teine väga oluline aspekt, millega tuleb kaasomandit ostes arvestada. Kaasomandi ostutehingul tuleb arvestada, et kehtib seadusjärgne kaasomanike ostueesõigus, seda juhul kui kinnisasja mõttelist osa müüakse isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud. Kui kaasomand müüakse või muul viisil tasuliselt võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele (lapsed) või vanemale. Ostueesõigust saab teostada vaid juhul, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu.

Esimene oluline aspekt kaasomandi ostmisel on notariaalne kasutuskord ja selle kohta lugege SIIT.

Müügilepingust teatamine

Müüja kohustus on ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatada ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Seda müüja kohustust võib teostada ka ostja ehk ostja võib ka ise ostueesõigust omavale isikule teatada müügilepingust, selle sisust ja esitada lepingu.

Reaalselt tuleks siis saata konkreetne e-kiri kaasomanikele koos lepinguga ning paluda vastust kirja ja lepingu kättesaamisest või saata tähitud kirjaga lepingu koopia.

Kaasomanike ostueesõigus kehtib 2 kuud peale müügilepingu kättesaamist

Kaasomanikel on ostueesõiguse teostamiseks notariaalse avalduse tegemisega aega 2 kuud peale müügilepingu kättesaamist ehk siis alates sellest kuupäevast, mil nad said kätte müügilepingu, hakkab jooksma 2 kuud.

Peab olema tõendatav, mis hetkel kaasomanikud said kätte teate ja müügilepingu tutvumiseks. Ehk siis on oluline, et kaasomanikud vastaksid, et nad on selle e-kirja kätte saanud või on andnud allkirja, et just sellel kuupäeval müügilepinguga tutvuda saanud.

Kindlasti tuleb arvestada, et ostueesõigust saab teostada ainult ja vaid täpselt samadel tingimustel nagu müügileping juba sõlmitud on. Täpselt sama hinnaga ja täpselt samas seisukorras ja komplekteerituses ja kokkulepetega nagu müügilepingus asja ostmiseks kokku lepiti.

Reaalselt tuleb ostueesõigust teostaval isikul ka ostusumma tasuda mõistliku aja jooksul pärast avalduse tegemist.

Kui oled ostnud kaasomandi, kuid ei ole ostueesõigusega isik

Isikule, kes ostab kaasomandi, on kaasomandi ostueesõigusest tulenevalt reaalne oht, et ta jääb ostetud kaasomandist tegelikult ilma.

Ta saab tagasi ostu eest tasutud summa, kuid ostueesõigust teostaval isikul ei ole kohustust tasuda ostjale ostja poolt kaasomandi ostuks võetud pangalaenu lepingutasu, pangalaenu makseid, mis ostja on juba vahepeal teinud ega ka nende parendustööde eest kompensatsiooni, mis ostja on juba jõudnud kaasomandi pinnal teostada. “Seetõttu tugevalt soovitan igale kaasomandi ostjale mitte teha ostetud kaasomandi pinnal investeeringuid enne ostueesõiguse tähtaja saabumist ehk mitte varem, kui on möödunud 2 kuud hetkest, mil teised kaasomanikud said reaalselt kätte tutvumiseks müügilepingu,” ütleb Lahe Kinnisvara maakler ja partner Tauno Pajuri oma kogemusele tuginedes.

Kui kaasomandi ostueesõigust ei soovita kasutada

Juhul, kui on teada, et kaasomanikud ei soovi kindlasti kaasomandi osa ostueesõigust teostada, siis on võimalik paluda neil müügitehingus anda notariaalne kinnitus, et nad kindlasti seda ostueesõigust ei teosta.

Samas on ka võimalus müüjal ja ostjal esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud müügileping, millega veel lepingu eseme omandit Ostjale üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele Ostja kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks Müüja ja Ostja olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks Ostjale, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks Müüjal võimalik Ostjaga sõlmitud müügileping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule.

Küll aga tähendab taolise võlaõigusliku müügilepingu sõlmimine Müüjale seda, et müügisummat üldjuhul kogu mahus ostja ei tasu ning võib juhtuda, et ka ostja kahe kuu möödudes otsustab, et ta siiski ise enam ei soovi seda kaasomandit osta ning müüjal jääb lõplik müügitehing sooritamata. Igatahes taolist konstruktsiooni kasutades soovitan kindlasti konsulteerida pädeva maakleri, juristi või notariga enne kui tegudele asuda, sest siingi on mitmeid aspekte, mida tuleks ühekorraga mõista ja kaaluda.

Kogu kaasomandi artiklite seeria:

1. osa Mis on kaasomand.

2. osa Kaasomandi ostmine. Kõige olulisem on notariaalne kasutuskord kaasomanike vahel. Lugege siit.

3. osa Käesolev artikkel “Kaasomandi ostueesõigus”.

4. osa Kaasomandi lõpetamine. Lugege siit.

 

Kui Teil tekkis küsimusi kaasomandi kohta, saate tellida Lahe Kinnisvara partnerilt ja maaklerilt Tauno Pajurilt konsultatsiooni. Võtke ühendust:

Tauno Pajuri

Partner. Kinnisvara konsultant-maakler
+372 502 8975
tauno.pajuri[ät]lahekinnisvara.ee

    Kui olete jõudnud kaasomandi müügiga kohtusse ning Teil on vaja eksperthinnangut, võtke ühendust kutselise vara hindaja ja kohtueksperdiga: Karin Lapp

    Karin Lapp

    Vanempartner. Kutseline vara hindaja. Tase 7. Kesk-Eesti piirkonna juht. Kohtuekspert
    +372 512 4565
    karin.lapp[ät]lahekinnisvara.ee