Üürilepingu seadus ja kavandatavad muudatused

Üürilepingu seadus ja kavandatavad muudatused

Rahvakeeli üürilepingu seadus, kuid üürisuhteid reguleerib Võlaõigusseaduse peatükk 15. Justiitsministeerium kavandabki Võlaõigusseaduses sätestatud üüriregulatsiooni (VõS peatükk 15) muutmist, mis on muutumatuna püsinud 20 aastat. Vastavalt eelnõu seletuskirjale on eesmärk elavdada ja arendada üüriturgu. Õiguskaitsevahenditega kaitsta üürileandja huve pahatahtlike üürnike puhul.

Lahe Kinnisvara maakler ja Põhja-Eesti maaklerosakonna juht Sirli Nurm ütleb, et seaduse muudatused üürilepingut reguleerivas seadusandluses on pikisilmi oodatud ja eriti üürileandjate poolt, kuna hetkel kehtivas seaduses on eelkõige kaitstud üürilevõtja huve. Sisuliselt aga võimaldatakse pooltel omavahel paindlikumalt kokkuleppeid sõlmida ja kuidas see reaalses elus toimima hakkab, näitab aeg.

Üürilepingu seadus pahatahtlikust üürnikust vabanemisel

Maakler Sirli Nurme kogemuse põhjal on vaidlusi üürisuhte poolte vahel päris palju ja probleemid ei tulene vaid kehtivast seadusest. Ka ei tea inimesed tihti oma õigusi või tuleb ette olukordi, kus üürilepingus kokku lepitust jääb väheks. Üürileandjal on täna väga palju riske ja võimalusi neid maandada on tagasihoidlikult.

Seadusemuudatus on Nurme sõnul kindlasti vajalik, kuid kas see lõpuni ka pahatahtlike üürnike eest kaitseb, ei ole veel kindel.

Kui pahatahtlik üürnik on keskmisest seadusandlusega rohkem kursis, võib temast lahti saamine suureks katsumuseks kujuneda. Üürisuhte saab ju lõpetada, kuid kuidas sundida pahatahtlikult käituvat üürnikku pinda vabastama ja kuidas saada kätte üüripinnale tekitatud kahju?

Ainuke seaduslik viis on läbi kohtu, kuid see on kallis ning ajakulukas lahendus. Sirli Nurm toob näite: „Kui kuu üür on 500 € ja võlgu jäädakse 4 kuu üür ehk 2000 €. Võtate advokaadi ja võlale lisandub advokaadikulu, kelle ühe tunni hind jääb suurusjärku 130-200 €. Üürileandja võidab, kuid kui õiguskulud on juba suuremad kui võlanõue, näitab praktika, et kohus selles ulatuses võlgnikult õigusabi kulusid välja ei mõista. Kirjeldatud juhul on vähe tõenäoline, et üürileandja üldse oma raha kunagi näeb,“ sõnab Nurm.

Üürileandjate hulgas võib samuti leiduda pahatahtlikkust

Endiselt tuleb ette ka pahatahtlikke üürileandjaid, kes näiteks ei taga eluruumi kasutuskõlblikkust või hoiavad endale tagatisraha. „Ehk oleks siin mõni teine kiirmenetluse viis abiks, mis ei koormaks kohtuid ja osapooli vaid annaks konkreetse lahenduse kiiremini ja odavamalt,“ leiab Nurm.

Maakleri soovitused

Uue seaduse jõustumisel soovitaksin kasutada leppetrahvi võimalust, mis peaks mõistlikku üürilevõtjat siiski distsiplineerima.

„Enda kogemustele tuginedes võin öelda, et koostada tuleb ka üürileping, mis vaidluste vältimiseks kataks võimalikult palju nüansse ning mis kaitseb nii üürilevõtja vajadusi kui üürileandja majanduslikke huve,“ lisab Nurm.

Kui soovite enda korteri või maja üürile anda või küsida lisa, võtke ühendust artikli autori Sirli Nurmega:

Sirli Nurm

Põhja-Eesti vahendusosakonna juht. Kinnisvara konsultant-maakler
+372 5560 2153
sirli.nurm[ät]lahekinnisvara.ee