Kinnisvara Harjumaal või Lääne-Virumaal – asukoha valiku otsust mõjutab sageli, kas osta koduks või investeeringuks. Mõlema puhul määrab elukorraldus palju. Esimesel juhul see, kuidas pereelu saab korraldatud, teisel juhul see, kas on läheduses tõmbenumbreid tööandjate osas.
“Kodu otsimine algab sageli hinnast, ruutmeetritest ja fotodest. Otsus saab aga hoopis teise tähenduse siis, kui mõelda, milline hakkab uues kohas välja nägema tavaline teisipäev. Kuidas jõuavad lapsed kooli ja huviringi? Kui kaua kestab töölesõit? Kas õhtul jääb aega oma aia nautimiseks ning kes lükkab talvel tee lumest puhtaks?,” toob Lahe Kinnisvara maakler Katre Karu välja.
Selles artiklis keskendume peamiselt Ida-Harjumaale. “Ida-Harjumaa all peame silmas Tallinnast ida poole jäävat piirkonda, kuhu arvame Viimsi valla, Maardu linna, Raasiku valla, Jõelähtme valla, Anija valla, Kuusalu valla ja Loksa linna. See on mitmekesine kant, mis ulatub pealinna lähistelt rannakülade ja metsade vahel asuvate kodudeni,” ütleb Harjumaa maakler Karu.
Kinnisvara Harjumaal eeskätt Ida-Harjumaal ja Lääne-Virumaal – nendes piirkondades leidub kinnisvara, mis sobivad väga erinevate soovide ja elurütmide jaoks. Siin võib leida mereäärse elamise, oma aiaga maja väikelinnas, korteri alevikus või talukoha põldude ja metsade vahel. Sobiva kodu leidmisel tasub hinnata nii kinnisvara ennast kui ka elu, mida selle asukoht võimaldab.
Kuusalu kandi ja Loksa ümbruse koduotsingutes võivad kokku saada soov elada looduse lähedal ning vajadus käia tööl Tallinnas või mõnes teises keskuses. Rannikuküla, alevik ja linn pakuvad igaüks erinevat argipäeva. Ühes kohas on pood ja kool jalutuskäigu kaugusel, teises algab koduuksest metsarada, kuid igapäevased sõidud vajavad rohkem planeerimist.
Lääne-Virumaal avardavad valikut Rakvere ja Tapa, väiksemad alevikud, rannakülad ning sisemaa talukohad. Mõne ostja jaoks on määrav teenuste lähedus, teisele oma töökoja rajamise võimalus või ruum aiapidamiseks. Maakonnapiir üksi ei määra elukeskkonda: mõlemas piirkonnas leidub nii omaette olemist kui ka tihedamat naabruskonda.
Seepärast tasub enne ostu piirkonnas aega veeta. Jalutada ümbruskonnas, sõita läbi vajalikud marsruudid ja võimalusel rääkida kohalikega. Üks päikeseline pühapäev annab paigast teistsuguse pildi kui pime sügisõhtu või kiire tööpäevahommik.
Maal ja väiksemas asulas elamise väärtus võib peituda ka tuttavas naabris, ühistes ettevõtmistes ning tundes, et oled oma kodukohas oodatud. Külapäev, kohalik spordiring, raamatukogu või seltsimaja võivad anda igapäevaelule sama palju kui avar õu ja ilus vaade.
Kogukonda tasub tundma õppida juba kodu otsides. Kas piirkonnas tegutseb külaselts? Kus saavad kokku lapsed ja noored? Millised võimalused on huvitegevuseks ja ise kaasa löömiseks? Inimesele, kes kolib linnast maale, võivad just need sidemed aidata uues kohas koduneda.
Samas on ootused erinevad. Üks otsib aktiivset külaelu, teine vaikust ja privaatsust. Sobiv kodukoht on selline, kus ümbrus toetab elaniku enda harjumusi ja soove.
Kaardil lühikesena tunduv teekond ei pruugi sobituda pere päevakavaga. Kooliealiste laste puhul tasub uurida koolitransporti ning seda, kuidas pääseb koju pärast huviringi. Tähtis on ka lasteaia, kaupluse, perearsti ja apteegi kättesaadavus.
Töölesõit võiks enne ostu olla päriselt läbi proovitud, võimalusel tavapärasel tööle mineku ja koju tuleku ajal. Ühistranspordi puhul loevad peatuse kauguse kõrval väljumisajad, ümberistumised ja viimase sobiva ühenduse kellaaeg. Mõelda tasub ka sellele, kuidas korraldada päev siis, kui autot kasutada ei saa.
Kodukontorit kavandades tuleks kontrollida internetiühenduse võimalusi ja mobiililevi konkreetses majas. Rahulik elukeskkond toetab kaugtööd siis, kui ka vajalikud ühendused toimivad.
Väiksema asula korter võib sobida nii esimeseks koduks kui ka inimesele, kes soovib maja hooldamisega seotud töid vähendada. Ostja tähelepanu peaks korteri siseviimistluse kõrval ulatuma kogu hoone seisukorrani.
Enne otsustamist tasub tutvuda korteriühistu majanduskava, laenukohustuste ja kavandatud remonditöödega. Millal on uuendatud katust, torustikku või küttesüsteemi? Kas remondifond võimaldab vajalikke töid teha? Kas lähiaastatel võib lisanduda suuremaid makseid? Paluda võiks näha nii suviseid kui ka talviseid arveid.
Ka küttelahendus peab tulevasele elanikule sobima. Puukütte juurde kuuluvad puude hankimine, hoiuruum ja regulaarne kütmine. Õhksoojuspumba puhul tasub uurida seadme seisukorda, hooldusajalugu ja tegelikku kasutuskulu. Mugavus tähendab eri inimeste jaoks erinevaid asju ning kodu valides tasub oma igapäevaseid võimalusi ausalt hinnata.
Maamaja või talukoha puhul moodustavad terviku elumaja, kõrvalhooned, õu, veevarustus ja ligipääs. Töökoda, kuur või kasvuhoone võib olla ostjale oluline põhjus just selle kinnistu valimiseks. Oma aed annab võimaluse kasvatada toitu, olla rohkem õues ja kujundada ümbrust oma käe järgi.
Nende võimalustega kaasneb ka töö. Kõrvalhoone võib vajada uut katust, suur õu regulaarset niitmist ja vana viljapuuaed hoolduslõikust. Kas ostja soovib neid töid ise teha või tuleb teenus sisse osta? Kui palju jääb selleks aega töö ja pere kõrvalt?
Vanema maja puhul on mõistlik kaasata ehitusspetsialist, kes aitab hinnata konstruktsioonide ja tehnosüsteemide seisukorda. Ülevaatusel väärivad tähelepanu muu hulgas niiskus, katus, vundament, soojustus, elektrisüsteem ja kütteseadmed. Veevarustuse ning kanalisatsiooni puhul tuleks selgitada nii lahenduse seisukord kui ka hooldusvajadus. Suvekodu otsides tasub samuti läbi mõelda, kas tulevikus võiks tekkida soov seal aastaringselt elada.
Kahe kodu võrdlemisel tasub ostuhinna kõrvale panna eeldatav igakuine kulu ja lähiaastate suuremad väljaminekud. Arvesse võiks võtta kütet, elektrit, vett, kindlustust, transporti ja hooldust ning vajalikke remonditöid. Madalama ostuhinnaga kodu võib vajada suuremat esmast investeeringut, samas võib korrastamist ootav kinnistu pakkuda võimaluse kujundada elamine täpselt enda vajadustele vastavaks.
Oluline on eristada töid, mida saab teha järk-järgult, neist, mis vajavad kiiret lahendust. Uus seinavärv võib oodata, lekkiv katus enamasti mitte. Realistlik eelarve aitab säilitada rõõmu ka pärast võtmete kättesaamist.
Kui kodu valiku juurde kuulub soov ehitada saun, laiendada maja või võtta kõrvalhoone uuel viisil kasutusele, tuleks võimalused enne ostu välja selgitada. Suur maatükk ja olemasolevad hooned ei anna iseenesest vastust sellele, milliseid muudatusi saab teha.
Lahemaa ja teiste kaitstavate paikade puhul vajavad tähelepanu konkreetse kinnistu kaitsetingimused. Pelgalt kaitseala lähedusest ei saa järeldada, millised piirangud kinnistule rakenduvad. Oma plaane tasub arutada kohaliku omavalitsuse ning vajaduse korral Keskkonnaametiga.
Kinnistusraamatust saab uurida omandiandmeid ja kinnistuga seotud õigusi ning koormatisi. Hoonete andmeid ja dokumente tuleks võrrelda ehitisregistri ning tegeliku olukorraga. Eraldi vajavad selgust ligipääsu kasutamise alus, tee hooldus ja talvine lumelükkamine. Naabrite senine hea läbisaamine on väärtus, kuid pikaajaline elukorraldus vajab ka selgeid kokkuleppeid.
Müüja jaoks algab läbimõeldud müük sellest, et oma kinnisvara tugevused ja seisukord on selgelt kirjeldatud. Ostja vajab ilusate fotode kõrval teavet tehtud tööde, tehnosüsteemide, kõrvalkulude ja veel lahendamist vajavate küsimuste kohta.
Ühe kodu tugevus on mugav asukoht, teisel avar õu, kolmandal võimalus ühendada elamine hobide või tööga. Täpne tutvustus aitab ostjal hinnata, kas pakutav vastab tema ootustele, ning loob sisukama aluse nii vaatamisele kui ka edasistele läbirääkimistele.
Maakleri roll on aidata need asjaolud arusaadavalt kokku tuua: märgata kinnisvara võimalusi, küsida praktilisi küsimusi ja aidata osapooltel saada tehinguks vajalik selgus.
Ida-Harjumaal ja Lääne-Virumaal kodu valides tasub endalt küsida: millist elu ma siin elada tahan? Kui vastus sobib kokku asukoha, võimaluste, kulude ja igapäevaste kohustustega, on koduotsing saanud tugeva aluse. Siis jääb ruumi ka sellele, mille pärast uus kodu üldse ette võeti: oma aiale, lähedastele ja tundele, et siin on hea olla.
Kui soovid Ida-Harjumaal või Lääne-Virumaal kinnisvara osta või müüa või vajad nõu oma võimaluste hindamisel, võta minuga julgelt ühendust. Aitan sul järgmised sammud läbi mõelda ja leida sinu vajadustele sobiva lahenduse.
Artiklis on kasutatud Kuusalu valla kodulehte, Lahemaa rahvuspargi infot kaitsealade kodulehelt ja e-kinnistusraamatut.