Igal Eesti kodul on oma lugu rääkida. Meie kogume 100 hea looga kodu, mis meie subjektiivsel arvamusel on hea lood, Eesti 100. sünnipäeva aasta lõpuks kokku. Vali Sinagi, kas meie kodude hulgast looga kodu välja või paku meile oma looga kodu, et talletada need kuldaväärt lood Eestile ja meie tulevastele põlvedele.
See Salevere talukoht, ei ole mitte ainult talvemuinasjutt oma muinasjutulise talvise ilu ja rahuga, vaid ka oma muinasjutulise looga: kolm päeva tagasi, 20. veebruaril võtsin müüki 1920-1930-ndatel ehitatud talu Pärnumaal, kus täna enam suitsu korstnast ei tule ning taluhooned vajavad „ellu äratajat“.
Ma olen ise hingelt maakodude tulihingeline austaja ja talukohta müüki võttes tegin rohkelt vaateid nii talust kui ka selle naabruskonnast. Päev pärast talu juures käimist helistas mulle proua Viljandimaalt, kes oli algselt nii emotsionaalne, et tema kõne oli läbi pisarate. Selgus, et seesama naine oli näinud minu fotosid ja salvestanud ühe neist omale arvutiekraani taustapildiks, sest lumine loodusmaastik koos kauguses asuva taluga oli talle mõjunud muinasjutuliselt. Õhtul nägi arvutis fotot ka proua abikaasa, kes avastas, et see on see sama koht, millest nad pea 20 aastat tagasi pidid olude sunnil loobuma. Proua sõnade kohaselt oli ta kõik need aastad talu taga igatsenud ja unistanud selle tagasi saamisest, sest seal olid sündinud tema neli last ja taluga oli seotud veel palju positiivseid emotsioone. Need pere neli last, kelle lapsepõlv möödus just selles samas talus, peavad juba ühiselt talu taastamise plaane ehk siis peatselt on külas üks suits rohkem.
Märtsikuu teises pooles toimuski tehing, millega pere omandas Salevere talu tagasi. Pereema sõnade kohaselt, 2018 aasta kevadet ei unusta mina ega meie lähedased. “Saime tagasi talu, millest algas 1996 aastal meie pere ajalugu – meie perelugu, meie jaoks hindamatu väärtusega. Nutta löristanud oleme kõik, nii noored kui vanad. Algul, kui müüsime olime õnnetud. Nüüd, kui tagasi saime on need rõõmupisarad,” ütles pereema.
