Elamu ehitamine ja eelarve

Elamu ehitamine ja eelarve. Kas iseehitamine on odavam või on see müüt?

Kommenteerib Lahe Kinnisvara maakler Tauno Pajuri, kel kogemust kinnisvaramaaklerina üle 25 aasta.

“Esmalt võiks vaadata ja välja valida sobiv projekt, mida plaanitakse rajada. Siinkohal tuleks lisaks meeldimisele vaadata ka üle see, et ei oleks väga keeruliste insenertehniliste lahendustega detaile, näiteks konsool (väljaulatuv osa). Siin on lihtsalt ohukohad, kus inimesed ise omamata spetsiaalset insenertehnilist haridust ei oska õigesti hinnata tööde maksumust ja eks raskemate lahenduste tegemiseks vajatakse ka üldjuhul vastava kogemusega ehitusettevõtjat,” toob maakler Pajuri esmase välja.

“Mida keerulisemaks läheb projekt, seda reaalsem on oht, et elamu ise tegemisel võidakse sul lihtsalt nahk üle kõrvade tõmmata või saadakse kokku ehitajaga, kellel tegelikult puudub vastav kogemus antud töö teostamiseks,” lisab Pajuri.

Järelevalve kaasamine elamu ehitusse

Tänane ehitusseadus näeb ette ehituse järelevalve kaasamise. See on kindlasti vajalik ja ei jookse mööda külge maha ka mõne ehitusalast kogemust omava sõbra olemasolu, kes aitaks läbi viia vajalikud pakkumise päringud ehitustööde teostamisele. Ka kõige kogenumad ehitajad ütlevad, et tehes väga täpse eelarve, võib ikkagi igaks juhuks sinna sisse planeerida ca 10% lisaraha. Kui seda enne vaja ei lähe, siis siseviimistluse ja sisustamise juures kipub tihti puudu jääma. Välja arvatud juhul kui on tehtud ka sisekujunduslahendus, kus kõik vajalik juba eelnevalt lõplike pakkumistega kaetud.

Kas ise ehitamise odavus on müüt

“Ise ehitamine on odavam ja ei ole müüt, kuid peab olema tehtud väga põhjalik eeltöö/eelarve,” ütleb Pajuri. Reaalset kogemust omava inimese olemasolu on ise ehitamise juures ääretult vajalik, et oleks koht, kust nõu küsida. Lisaks oleks hea, kui oskad ise ehitusjooniseid luua ning lugeda. Hea oleks teada seltskonda ehitusmehi, kelle kätte tööd saab usaldada. Hunnikus olevat ehitusmaterjali, mis on rikutud ja millega hiljem midagi peale hakata ei ole, ei ole ju kellelegi vaja. Mõnikord, mõne tuhande euro kokkuhoid võib hiljem valusalt kätte maksta ja paarist tuhandesest suuremast kulust saab jooksvalt paarkümmend tuhat.

Olles ise maaklerina müünud palju erinevaid maju ja nõustanud kliente, kes soovivad majaomanikuks saada, on mul neile alati soojaks soovituseks, et esimene maja katsu osta võimalikult lähedane oma unistuste majale, kus elada sooviksid. Teine ehita selliselt, et saaksid selle soovi korral müüa oma sõbrale ja kolmas päris omale. Loogika peitub siin selles, et esimese majaga saad aru, millist maja vajaks sinu pere, kuidas tõused, kuhu liigud, palju sa vajad panipaiku jne. Siis ehitadki endale esimese oma ehitatu ja peale seda saad aru, mis võiks olla veel väheke teisiti, et see kodu/maja teeniks parimal võimalikul viisil sinu peret. Kindlasti on maja ehitamine tore väljakutse, kuid paljud, kes selle läbi teinud ja üksinda, ei soovi parema meelega seda taas ette võtta. See eeldab inimeselt väga suurt organiseerimisvõimet ja ka head närvi.

Ühe pere kogemus ehitamisega

Lahe Kinnisvara turundusjuht kirjeldab enda pere kogemust elamu ehitamisega:

  • Krundi ostsime omafinantseeringuga, ehituse ajaks lisatagatiseks piisas õnneks ühes pangas ainult ühest, samuti laenuga ostetud, korterist. Kahes teises suurpangas öeldi, et ühte lisatagatist on veel vaja. Kodulaenu taotluse andsime sisse, kui ehitusluba oli käes – kuni selle protsessini kasutasime ainult omafinantseeringut. Laenu saime kätte kahes osas – esimese osa, kui taotlus oli aktsepteeritud ning teise osa siis kui maja nn kinnine karp oli valmis.
  • Tellisime kaks eksperthinnangut (kinnisvara hindamist) – esimese siis, kui laenutaotluse esitasime ning hinnati krundi turuväärtust ning tulevikuväärtust kui maja on valmis. Eksperthinnangu ning lisatagatise alusel kujunes ka laenu esimese väljamakse suurus. Teise kinnisvara hindamise tellisime, siis kui kinnine karp oli valmis ja vastavalt nüüdsele väärtusele koos lisatagatisega maksti laenu teine osa välja.
  • Kui kodulaenu taotluse esitasime, oli meil sellega koos ka põhjalik finantsplaan, mida siiani täidame ja jälgime. Olude sunnil kujunesime ise enda maja ehituse peatöövõtjaks – ehk otsime erinevatele töödele ise tegijaid, mida muidu oleks teinud ehitaja. See ei olnud meil algselt kavas, aga kuna kogu protsess ehitusloani ja laenu saamiseni venis, siis ehitaja, kelle olime plaaninud palgata, leidis vahepeal uue töö.
  • Kui ise plaanid ehitada või olla peatöövõtja rollis, mõtle kahele asjale: 1) kas ise oled ehitusekspert või mõni sõber, kellega nõu pidada ning 2) kas oskad ise koostada ehitusjooniseid. Kui ühele või teisele küsimusele on vastus eitav, siis enda kogemusest väga ei soovita ise ehitada.
  • Ise peatöövõtja rollis olemine ja osade tööde tegemine, annab tõesti kulude kokkuhoidu, kuid see tuleb enda aja- ning närviressursi arvelt. Ise ehitamise miinus on ka see, et kogu protsess on pikem, sest ainult nädalavahetustel ja õhtutel saab ehitada.

Kui soovite elamu ehituse eelarve näidispõhja, võtke ühendust maakleriga. Kui soovite müüa olemasolevat kinnisvara, võtke samuti ühendust maakleriga.

Tauno Pajuri

Partner. Põhja-Eesti maaklerite juht. Kinnisvara konsultant-maakler
+372 502 8975
tauno.pajuri[ät]lahekinnisvara.ee

    Kinnisvara hindamise sooviga helistage kutselisele hindajale:

    Kadri Pohlak

    Hindamisvaldkonna juht. Kutseline kinnisvara hindaja. Tase 6
    +372 5804 3283
    kadri.pohlak[ät]lahekinnisvara.ee

      Kui Teil on küsimusi kasutusloa taotlemise kohta, võtke ühendust Artjom Juusega:

      Artjom Juuse

      Kutseline kinnisvara hindaja. Tase 6. Jurist. Kinnisvara seadustaja. EKHÜ juhatuse liige
      +372 5336 6079
      artjom.juuse[ät]lahekinnisvara.ee

        Artikkel ilmus Geenius portaalis.