Mäeltküla tööstuspark

Mäeltküla-2024-kevad

Mäeltküla tööstuspark asub Viljandi linnast u 2,5 km kaugusel Viiratsi aleviku külje all. Mäeltküla on kiirelt arenev tööstuspark, kus müüme Viljandi valla omandis asuvaid tootmismaa kruntide hoonestusõiguseid.

Kruntide detailplaneeringujärgsed sihtotstarbed:

  • tootmishoone maa,
  • laohoone maa,
  • hulgikaubanduse maa
  • logistikakeskuse maa.

Kokku on tööstuspargis 19 krunti, millest mõned on veel vabad.

Tööstuspargis rajatud taristu:

  • elekter (teenusepakkuja – Elektrilevi OÜ),
  • vesi, kanalisatsioon (teenusepakkuja – Viljandi Veevärk AS);
  • andmeside (teenusepakkuja – Telia Eesti AS);
  • gaasivõrk (teenusepakkuja – AS Varmata);
  • juurdepääsuteed ning tänavavalgustus.

Hoonestusõiguse omandanud isikutel taristutega liitumiseks tuleb hoonestajal esitada liitumisavaldus vastava teenuse pakkujale.

Ligipääs tööstusparki

Juurdepääs on tagatud ka suuregabariidiliste transpordivahenditega. Tööstuspark asub asfalteeritud Viljandi-Rõngu tugimaantee ja Viiratsi-Mustapali maantee vahel. Nimetatud teed on ühendatud asfalteeritud Iva tee kaudu.
Vabade kruntideni pääsemiseks rajas Viljandi vald teed: Tööstuse tee ja Iva põik. Teetööde käigus rajati ka vajaminev taristu ja liitumispunktid. Seega ligipääs tööstusparki on väga hea.

Mäeltküla tööstuspark on hetkel ainuke arenev tööstuspark Viljandi linna lähedal.
Tööstuspargile on koostatud ja kehtestatud detailplaneering, millega on võimalik täpsemalt tutvuda SIIN.

Tööstuspargi asukoht kaardil

Mäeltküla tööstuspark

Tööstuspargi kruntide asendiskeem

Asendiskeem-mäeltküla-tööstuspark-2024

Kruntide ehitusõigus ja hinnakiri

Pindala Lubatud sihtotstarve Lubatud hoonete arv Maks. täisehituse % Hoonete lubatud maks. kõrgus Hind Staatus
Tööstuse tee 2 / 89901:001:1776 2,01 ha Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
4 tk 60% 12 m 50 250 € vaba
Tööstuse tee 3 /
89901:001:1782
10 161 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
2 tk 60% 12 m 30 483 € vaba
Tööstuse tee 4 /
89901:001:1775
14 378 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
3 tk 60% 12 m 35 945 € vaba
Tööstuse tee 5 /
89901:001:1781
10 159 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
2 tk 60% 12 m 30 477 € vaba
Tööstuse tee 6 /
89901:001:1774
14 345 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
3 tk 60% 12 m 35 862 € vaba
Tööstuse tee 13 /
89201:004:0439
15 928 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
4 tk 60% 12 m 39 820 € broneeritud
Iva põik 4 /
89901:001:1764
7000 m2 Tootmishoone maa
Laohoone maa
Hulgikaubanduse maa Logistikakeskuse maa
2tk 60% Hoone rajada liigendatult 3-10 m detailpl. joonisel näidatud ulatuses 21 000 € vaba
  • Kruntide liitmisel suureneb maksimaalne ehitusalune pind kuni 60% uue krundi pindalast ning maksimaalne hoonete arv ja maksimaalne ehitisealune pind on liidetavate kruntide maksimaalsete hoonete arvu ja maksimaalse ehitisealuse pinna summa.
  • Hoonetele lubatud katusekalde vahemik on 0-15°. Hoonete harjajoon peab olema paralleelne või risti kavandatud tänavaga.
  • Hoonete välisviimistluses kohustuslikult kasutatavaid materjale ei ole määratud.
  • Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt koos hoonestuse ehitusprojektiga, parkimiskohtade arvutamisel lähtutakse EVS 843:2016 Linnatänavad.
  • Piirete maksimaalne lubatud kõrgus 1,5 m.
  • Vähemalt 15% krundi pindalast peab olema haljastatud. Soovituslikult rajada detailpl. joonisel näidatud haljasaladele võimalikult palju kõrghaljastust. Kõrghaljastus ei tohi takistada nähtavust sõiduteedel. Kõrghaljastuse asemel võib kruntide vahele rajada heki või põõsaste rea.
  • Detailpl. joonisel markeeritud haljasalale on lubatud lisaks haljastusele rajada juurdepääsu mahasõit, krundisisesed teed, osalist parkimist, tehnorajatised ja jalgteed.
  • Täpne haljastuse lahendus anda koos hoone arhitektuurse projektiga. Päikeseparkidest (Iva tee 15) lõunapoole jäävatel kruntidel või päikesepargiga piirneva piiriäärse haljastuse kõrgus võib olla kuni 2 m.
  • Mäeltküla tööstuspark – kehtestatud, täismahus detailplaneering on leitav SIIT.

Kruntide hoonestusõiguse omandamise tingimused*

Hoonestusõiguse omandamisõiguse hind on:

  • krundi, mille suurus jääb alla 11 000 m2 puhul 3,00 €/ruutmeeter
  • krundi, mille suurus on üle 11 000 m2 puhul 2,50 €/ruutmeeter

Hoonestajal on õigus pärast hoonestusõiguse tingimuste täitmist (krundi hoonestamist ja hoonele kasutusloa väljastamist) kinnistu omandada sel hetkel kehtiva maamaksustamise hinnaga.
Hoonestusõiguse ostulepingu sõlmimise kulud, mis üldjuhul koosnevad notaritasust ja riigilõivust, tasub hoonestaja ehk ostja.

3. Hoonestusõiguse tingimused

3.1 Hoonestusõigus seatakse tähtajaga 30 (kolmkümmend) aastat. Tähtaja saabumisel on hoonestaja ettepanekul õigus pikendada hoonestusõigust samadel tingimustel hoonete eeldatava püsimise aja lõpuni, kuid mitte rohkem, kui 99 aastaks.

3.2 Hoonestusõiguse sihtotstarve ja hoonestaja kohustused:
3.2.1 Hoonestaja on kohustatud hoonestama hoonestusõigusega koormatava maa-ala vastavalt Mäeltküla tööstuspargi detailplaneeringuga kehtestatud tingimustele (Viljandi Vallavalitsuse 20.11.2019 korraldus nr 2-3/1134 „Mäeltküla tööstuspargi detailplaneeringu kehtestamine“). Ehitusprojekti tellimisel on hoonestaja kohustatud järgima krundile detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid.
3.2.2. Ehitusprojekti koostamise korraldab ja finantseerib hoonestaja.
3.2.3. Hoonestusõiguse alusel püstitatava ehitis(te)e ehitusloa saamise hiliseim tähtaeg on kolm aastat hoonestusõiguse lepingu sõlmimise päevast.
3.2.4. Hoonestusõiguse alusel püstitava ehitis(te)e püstitamise (kasutusloa saamise) hiliseim tähtaeg on viis aastat hoonestusõiguse lepingu sõlmimise päevast. Ehitis loetakse püstitatuks, kui ehitisele on väljastatud kasutusluba.
3.2.5. Hoonestaja kohustuseks on ehitise teenindamiseks vajamineva veevärgi, kanalisatsiooni ja muude kommunikatsioonide rajamise korraldamine ja finantseerimine kuni liitumispunktini.
3.3 3.3. Hoonestatavate kruntide liitumise valmisolekuks võtab omanik (Viljandi Vallavalitsus) kohustuse rajada liitumispunktini veevarustuse- ja reoveekanalisatsioonitrassid, samuti tänavate ja tänavavalgustuse, gaasi- ning sidevarustuse väljaehitamise.

3.4 Hoonestaja kohustub tagama krundi heakorra.

3.5 Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja.

3.6 Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimisega seotud kulud.

3.7 Hoonestusõigus ei laiene liinidele, trassidele ja muudele kommunikatsioonidele, mis läbivad kinnistut ja kuuluvad kolmandatele isikutele.

3.8 Ehitis(te)e ehitusloa väljastamise, punktis 3.2.3. nimetatud tähtaja ületamisele järgnevast kalendrikuust kuni ehitusloa saamiseni tasub hoonestaja Viljandi vallale leppetrahvi 500,00 (viissada) eurot kalendrikuus. Leppetrahv tasutakse hiljemalt iga kuu kümnendaks (10) kuupäevaks Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole.

3.9 Ehitis(te)e kasutusloa väljastamise, punktis 3.2.4. nimetatud tähtaja ületamisele järgnevast kalendrikuust kuni kasutusloa saamiseni tasub hoonestaja Viljandi vallale leppetrahvi 500,00 (viissada) eurot kalendrikuus. Leppetrahv tasutakse hiljemalt iga kuu kümnendaks (10) kuupäevaks Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole.

3.10 Punktis 5.1. nimetatud taastamiskohustuse tähtaja ületamisele järgnevast kalendrikuust kuni ehitis(te)e taastamiseni või uue hoonestuse rajamiseni tasub hoonestaja Viljandi vallale leppetrahvi 500,00 (viissada) eurot kalendrikuus. Leppetrahv tasutakse hiljemalt iga kuu kümnendaks (10) kuupäevaks Viljandi Vallavalitsuse arvelduskontole.

3.11 Hoonestusõiguse mistahes kohustuste (v.a punktid 3.2.3., 3.2.4. ja 5.1.) täitmata jätmise eest või mittevastava täitmise eest tasub hoonestaja leppetrahvi 500,00 (viissada) eurot. Leppetrahv kuulub tasumisele 1 kalendrikuu jooksul arvates omanikupoolse vastava nõude esitamisest.

3.12 Hoonestusõiguse võõrandamiseks ja hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega on vajalik koormatud kinnisasja igakordse omaniku nõusolek.

4. Hoonestusõiguste lõppemine ja omanikule langemine

4.1. Hoonestusõigus lõpeb 30 aasta möödumisel arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest. Tähtaja saabumisel võib kinnistu omaniku ja hoonestaja kokkuleppel tähtaega pikendada hoonete eeldatava püsimisaja lõpuni, kuid mitte rohkem kui 99. aastaks.

4.2. Hoonestaja on kohustatud kinnisasja igakordse omaniku kirjalikul nõudel kandma hoonestusõiguse tema nimele (tagasilangemine) järgmiste eelduste saabumisel:
4.2.1. kui hoonestaja ei ole saanud punktis 3.2.3. nimetatud tähtpäevaks ehitusluba, või
4.2.2. kui hoonestaja ei ole käesoleva korralduse punktis 3.2.4 nimetatud tähtpäevaks püstitanud hoonet(-id), või
4.2.3. kui hoonestaja rikub punktis 3.2.1. sätestatud tingimusi, või
4.2.4. kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi.
4.3. Hoonestusõiguse tagasilangemisel kinnisasja omanikule ei maksa omanik hoonestajale hüvitist.

5. Taastamiskohustus

5.1. Ehitis(te)e hävimisel on hoonestajal kohustus taastada või rajada uus hoonestus kaheksateistkümne (18) kuu jooksul pärast toimunud hävimist või lammutamist.

5.2. Hoonestajal on hoonestusõiguse alusel püstitatavate ehitiste kindlustamise kohustus. Hoonestaja on kohustatud teatama omanikule koheselt kindlustusjuhtumi saabumisest, samuti asjaoludest, mis võivad kindlustusjuhtumi põhjustada.
*Väljavõte Viljandi Vallavolikogu otsusest nr 1-3/282, 26. august 2020 ja otsusest nr 1-/339, 21.märts 2021.

Soovite küsida lisainfot või tulla kohale, võtke ühendust. Juhul kui soovite tellida kinnisvara hindamist olemasolevale kinnisvarale, võtke samuti ühendust Kariniga:

Karin Lapp

Vanempartner. Kutseline vara hindaja. Tase 7. Kesk-Eesti piirkonna juht. Kohtuekspert
+372 512 4565
karin.lapp[ät]lahekinnisvara.ee