Kui nõukogudeaegsel tootmishoonel on olemas elekter, tasub ehitis korda teha ja loota isegi välismaalaste ostuhuvile, kui aga elektrit ei ole, on mõttekam hoone pigem lammutada.
Viljandimaal ja Pärnumaal paljusid tööstushooneid vahendava ja müüva kutselise maakleri Li Otsingu meelest ongi maapiirkonnas tootmishoonetest müügil enamasti nõukogude ajast jäänud vanad laudad või muud tööstushooned. Eeskätt huvituvad neist kohalikud ehk samas piirkonnas tegutsevad ettevõtjad, kes soovivad tegevust-tootmist laiendada. Nii tulevad hooned müüki harva, need ostetakse otse omaniku käest.
“Müüki pannakse hooned pigem siis, kui omanikul on vajadus müüa,” selgitab kutseline maakler Otsing. Ostjat aga on keeruline leida. Tollal ehitatud hoonete näitajad nagu lae kõrgus, hoone laius ja pikkus, ei vasta täpselt nendele tingimustele, mis tänapäevasel tootmisel tarvis on. “Üldjuhul on hoonega koos olev maa hoopis atraktiivsem, veelgi ligitõmbavam on hoone elektri peakaitsme suurus. Kui see on vähemalt sadades amprites, mis võimaldab ampreid juurde ostmata alustada tootmist, ehitatakse kinnistule selleks pigem uus hoone.”
Nii sõltub vanade tootmishoonete müük loomulikult kinnisasja asukohast, kommunikatsioonidest ning eriti elektrivõimsuse olemasolust või selle juurdeostmise võimalusest. Müügiks lähevad pigem linnalähedased laudakompleksid, millel hea sissesõit kinnistuse ja seda suurte autodega. Ettevõtja hindab hoolikalt, kui palju ta peab kulutama enne, kui hakkab tulu saama. Korralikku teed ehitada on üsna kallis. “Nii on nõukogude aja tööstushooned pigem suur peavalu, sest ehitada on palju lihtsam,” lausub Otsing. Samas ehitatakse uusi tootmishooneid maapiirkondadesse vähe ja neidki vaid oma tootmise-ettevõtluse tarbeks. Näiteks 2000. aastate algul lõpuni ehitamata jäänud hoone ostis teine ettevõtja tootmishoone karkassi materjali tõttu. “Nimetatud hoone oli ehitatud betoonpaneelidest, mida oli kasulik juppideks võetuna kasutada mujal objektil. Kui ostetud kohta tootmise rajamisel sai takistuseks sissepääsu liiga kurviline tee, siis nupukam oli uute betoonpaneelide tellimise asemel osta teine pooleli olev tootmishoone,” räägib Li Otsing.
Juhul kui soovite küsida nõu artikli autorilt Li Otsingult, võtke ühendust:
Karin Lapp, kutseline vara hindaja. Tase 7.
Tehinguid tehakse maapiirkonnas asuvate tööstushoonetega vähe, seetõttu on selliste varade hindamine tavapärasest keerukam ja täpsus väiksem. Krediidiasutused suhtuvad maapiirkonnas asuvatesse hoonetesse samuti väga ettevaatlikult. Likviidsemad on kõrgete lagedega suuremad hooned, millel on olemas tehnovõrgud. Eelkõige on oluline elektrivõimsus. Tootmis- ja laohooneid ostetakse pigem omakastusse. Linnadest väljas paiknevate tööstushoonete üüriturg on välja kujunemata ja nõudlus pigem olematu.
Juhul kui soovite tellida kinnisvara hindamist oma tootmishoonele või ostatavale tootmishoonele, võtke ühendust:
Artikkel valmis koostöös Postimehe, Maa Elu ajakirjaniku Silvi Lukjanoviga. Artikkel ilmus Postimehe, Maa Elu lisas 21. juunil 2018.
Vaata meie vahenduses olevaid äripindu SIIT
Artikli alguses kasutatud pilt on illustratiivne.