Nursipalu ja Võru kinnisvara

Nursipalu ja Võru kinnisvara

Nursipalu ja mõju Võru/ Võrumaa kinnisvarale. Kohalik ajakirjanik uuris Lahe Kinnisvara Võru osakonnajuhilt Tanel Allaselt, kas ja millisele kinnisvara väärtusele avaldab Nursipalu mõju ning millist mõju avaldab.

Kuidas on sel sügis-talvel kinnisvaratehingud Võru piirkonnas edenenud – oled Sa rahul tulemustega?

Lahe Kinnisvara 2023. aasta tulemustega Võrumaal oleme igati uhked ja rahul. Avasime kontori juuni alguses ning see tõi meid klientidele lähemale.
Oli keerukas ja tormakas aasta, kuid tulemused on igati korralikud.

Kõik numbrid kasvasid:

  • hinnatud kinnisvaraobjektide arv kasvas,
  • vahendatud kinnisvara tehingute arv suurenes ja
  • veel väga oluline – ka meie kollektiiv täienes.

Kuni novembrini oli kinnisvaraturg Võrumaal ja Lõuna-Eestis suhteliselt aktiivne. Novembris oli märgata ostjate ebakindluse kasvu. Eks seda põhjustasid kasvavad hinnad, maksutõusud, koondamised ja üldine negatiivne foon. Pigem aktiveerus üüriturg ning ostuotsused lükati edasi kevadesse.
Detsember on pigem hingetõmbamise aeg ja ka tavapäraselt on tehinguid vähem ning ka käesoleva aasta detsember läks samas rütmis.

Soovime head uut aastat ja uute kohtumisteni uuel aastal!

Kui palju oled kolleegidega arutanud Nursipalu temaatikat? Millised mõtted ja seisukohad on Sul ja kolleegidel selle osas kujunenud?

Nursipalu temaatikast ei saa ilmselt ükski võrukas üle ega ümber. Liitlassõdureid on näha ja kuulda ju terves linnas. Osadele on see valus teema, teistele kasumlik. Eks see nii olegi, et igal asjal on oma plussid ja miinused.

Kolleegidega muidugi oleme näinud ja arutanud, et teeninduse valdkond tõenäoliselt võidab – liitlassõdurid ju tarbivad igasugu teenuseid ning mõnikord ei ole poes ega pubis peale inglise keele miskit kuulda. Eks see ole kindlasti hea, elavdab elu Võrumaal.

Negatiivne pool on Kaitseministeeriumi, Vabariigi Valitsuse ja RMK käitumine ja kommunikatsioon. Plaanid polügooni laiendamiseks olid ammu valmis ning kui teostama hakati, selgus, et ka väljaspool Tallinna elavad inimesed ega siis midagi imestada ole, et terav vastuolu on tekkinud. Suur osa Võrumaast soovitakse sõjaväe õppeväljakuks muuta ilma kohalikke kaasamata ja selgeid lahendusi välja pakkumata.
Minu isiklik seisukoht on, et kui polügooni laiendus ja võimendus (raskerelvad, lennukitelt objektide pihta laskmine, kaudtulirelvade kasutus väljas poolt polügoonile laskmiseks) Võrumaal on spetsialistide sõnul hädavajalik, ehk et terve Eesti julgeolek sõltub sellest. Arusaadav, kui spetsialistid nii ütlevad, oletame et nii on.

Kuid sammud, mis polügooni ehitamiseks tehti jäid poolikuks:

  1. Samm 1 – laienduse planeerimine, metsa raadamine ja ehitamise algus tehtud.
  2. Samm 2 – kohaliku elanikkonna kaasamine ja kompensatsioonimeetmed kohalikele on tegemata jäetud.

10 miljonit eurot, mis omavalitsustele anti, ei ole aidanud polügooni vahetus läheduses elavaid inimesi. Kui on, siis palun tooge mõni näide?
Need koosolekud, kus ametnikud oma seisukohti eri nurkade alt kordavad ja õigustavad, see ei aita ju kuidagi probleeme lahendada ja kohalike inimeste, eriti veel vahetus läheduses elavate inimeste valu leevendada. Neid koosolekuid ei ole mõtet sellisel kujul pidada.

Riigi esindajate kommunikatsioon ja muutuvad lubadused on kohalike elanike usaldusväärsuse riigi osas laastanud. Räägitakse üht, tehakse risti vastupidi.
Kohalikud maksavad samuti koos kõigi teiste Eestis elavate kodanikega läbi maksude selle laienduse ja võimenduse kinni. Lisaks on kohalikud sunnitud kannatama halvenenud elukeskkonda: mürareoste, vibratsiooni, 300 hektaril ehk UXO aladel hakkavad toimuma kontrollitud põletamised, kus eralduv suits ja saaste levib kilomeetrite raadiuses ja tekitab kogu keskkonna üldise reostuse ning terviseriskid jne. Need on põhipõhjused, miks laiendus on terava vastasseisu tekitanud.

Tänast olukorda arvestades ei ole ühtki kompensatsioonimeedet polügooniga piirnevatele ja lähiümbruses elavatele inimestele – neile kuuluvate eluhoonete-kinnisvara järele nõudlus sisuliselt puudub. Kujutage ette, et polügooni laienduse alla jäävad hooned ja maa sundvõõrandatakse, aga juba meeter laienduse piirist olevad hooned loetakse samaväärseks keskkonnaga, kus polügoon puudub. Ka siin tuleb laienduse tegijatel kompenseerida halvenenud elukeskkond, mida ülevalpool mainisin.

Kuna kohalike jaoks on laiendusega seonduv täna vastuvõetamatu, siis on kohalikud koondunud ning loonud MTÜ Meie Nursipalu. Polügooni laiendamise otsus on kaevatud kohtusse ning kohus võttis kaebuse menetlusse. Loodame, et õiglus seatakse jalule.

Kiiremini ja probleemideta Nursipalu laiendusega edasi liikumiseks võiks laienduse planeerijad-tegijad kohtusse pöördunutega proovida leida osapooli rahuldav kompromiss, aga elame-näeme.

Kuidas Sinu hinnangul mõjutab Võru linna ja Võru maakonna kinnisvara hinda Nursipalu harjutusvälja laiendus?

Täna on näha, et polügooni vahetusse lähedusse keegi elukondlikku kinnisvara ehk siis maja, suvilat, korterit osta ei soovi. Seega võib väita, et negatiivne mõju kinnisvarahindadele on olemas.
See on ka igati loogiline, arvestades eelnevalt kirjeldatut. Keegi ei soovi sinna elamut osta. Maad saab veel müüa, aga hooneid mitte. Selliselt ongi läinud, et inimestel ei ole võimalik ära kolida, sest ei riik ega ka keegi teine osta nende kinnisvara ära. Kõik maha jätta ja kusagil nullist alustada olemasolevate kohustustega või kallinenud elu taustal või võidelda laienemise vastu, need ongi kohalike ainsad võimalused.
Tean mitmed peresid, kes on Võrumaalt ära kolinud, just selle polügooni temaatika pärast. Tean paari juhtumit, kus eelnevalt kokkulepitud tehing on tagasi pööratud viidates polügoonile.

Tehingu summa, € Pinnaühiku hind, €/m2
2022 Tehingute arv – 228 maksimaalne – 225 000 2181,82 mediaan – 949,32 keskmine – 937,89
2023 Tehingute arv – 163 maksimaalne – 142 000 2103,25 mediaan – 862,07 keskmine – 880,50

Info: Maa-Amet, Lahe Kinnisvara

Eelpool olevast tabelist on näha, et Võru linnas iseenesest ei ole korterite hinnad oluliselt langenud. 2022. aastal oli keskmine korteri ruutmeetri hind 938 €, 2023. aastal on keskmine ruutmeetri hind olnud 880 €. Küll aga on tehingute arv vähenenud. Kui 2022. aastal tehti korteritega 228 tehingut, siis käesoleval aastal on tehtud 163 tehingut.

Millised kinnisvaraobjektid Sul praegu müügis on?

Meil on pakkuda kortereid, maju, talusid erinevaid maatükke. Lisaks ka mitteavalikud pakkumised. Osa kliente ei soovi, et nende vara oleks avalikult pakkumises ja seepärast leiame nende varale ostjad läbi otsepakkumiste.

Unikaalne on uusarendus Otepää keskuses, kus valmis uus, A-energiaklassiga uuselamu. Pakkuda on stuudiokortereid, 1- ja 2toaliseid kortereid ja ka viimane 3toaline on veel saadaval ning katusekorruse uhked penthouse-tüüpi korterid.

Lisaks on pakkumises päikeseelektrijaam ja mõned eksklusiivsemad uuselamutega hoonestatud kinnistud.

Valikut on igale maitsele ja vajadusele, veenduge ise, vaadates meie osakonna kodulehele SIIT.

Palun kirjelda nende plusse ja ka paari miinust mõne lausega.

Otepää uuselamu Kopli tn 2a eelisteks on kindlasti uusehitis, A-energiaklass, väga hea korterite planeering. Juba trepikotta sisenedes tunneb, et tegemist on soliidse, valgusküllase ja avara uuselamuga. Kõik on läbi mõeldud: olemas on panipaigad, avarad tualettruumid ja pesuruumid, esikutes on ruumi garderoobikappidele ning elutoad on avarad. Korterite rõdud on suured ja heade vaadetega – need kohe toovad silme ette pildi, kuidas seal mõnusalt kohvi rüübates lummavaid vaateid nautida – olete oodatud tutvuma www.lahekinnisvara.ee/otepää
Need uued Otepää korterid sobivad nii välja üürimiseks kui ka endale koduks. Otepääl on kõik vajalik taristu olemas, ühendus keskustega hea, rääkimata laiast valikust spordi- ja kultuurisündmustest ning võrratust loodusest.
Lisaks, kui peaks täituma prognoos, et merevee tase maailmas tõuseb, paikneb Otepää merepinnast sellisel kõrgusel, et ohtu pole.

Kui nüüd teisi pakkumisi vaadata, siis ega kõik plussid ja miinused kajastuvad hinnas. Näiteks üks hiljuti vahendatud kapitaalselt renoveeritud korter asus korterelamus, mille voodrilauad vajasid vahetust ja välisseinad soojustamist ning sellest tulenevalt oli tehinguhind ca 25% soodsam, kui kapitaalselt rekonstrueeritud korterelamus müüdud korteritel.

Seega kliendid on täna oluliselt teadlikumad ja põrsast kotis ei osta, et kui on miski miinus, peab see kindlasti hinnas kajastuma, vastasel juhul keegi ei tule isegi vaatama mitte. Ostjad kauplevad täna hinnaga rohkem kui varem, aga see on nii olnud ka varasemate majanduslanguste ajal.

Kui teil on küsimusi seoses müügis olevate pakkumistega, soovite kinnisvara müüa, välja üürida, hinnata või on lihtsalt kinnisvaraalane küsimus või mida mõni termin või teema täpsemalt tähendab, võtke julgelt ühendust. Esmased konsultatsioonid ei maksa midagi ja annavad teile kindluse ja selguse asjaajamisel.

Tanel Allas

Võru-, Valga ja Põlvamaa piirkonna juht. Kutseline nooremhindaja. Maakler
+372 5351 5322
tanel.allas[ät]lahekinnisvara.ee