Mis ei ole varjatud puudus?

Mis ei ole varjatud puudus?

Kinnisvara puuduse ilmnemisel ollakse aina enam varmamad määratlema seda varjatud puudusena. Mulle tundub, et paljud neist ei ole varjatud puudus ja inimesed võiksid säilitada terve mõistuse nende määratlemisel!

Nii kinnisvara soetajad, kui ka müüjad on teadlikumad oma õigustest ja ka kohustustest oluliselt rohkem kui kümmekond aastat tagasi. See on positiivne. Aga nagu ikka on meepotti tekkinud ka tõrvatilku. “Viimase paari aasta jooksul on tekkinud olukordi, mis sunnivad käed üles tõstma ja küsima, kuhu on kadunud terve mõistus ja heausklikkus?” ütleb Lahe Kinnisvara vanempartner Andrus Viks.

Mõned näited, kus tekib küsimus, kas ostja soovib taganeda ostust ja proovib selleks kasutada varjatud puudust:

  • Ühes Kalamaja korteris kiilus korteriga kaasa tulnud kummutil sahtel kinni ja ostja eeldas, et tegemist on varjatud puudusega ning nõudis vea kõrvaldamist. Tegemist on vallasvaraga, mis ei kuulu korteriomandi koosseisu ning me ei saa eeldada, et kasutatud mööbel on ka aastate pärast sama uus nagu pakendist võetuna.
  • Kümmekond aastat tagasi ehitatud alla 20 m2 suuruse kuuri lammutamisel avastas uus omanik, alumised prussid olid mädanenud ja nõuab kompensatsiooni ning uue kuuri ehitamist Müüja poolt. Varjatud puudusele saab sellises juhul viidata vaid juhul, kui müüja oleks teadnud või pidanud teadma sellisest puudusest.
  • Maja ostnud pere elab aasta aega majas sees ning jõuab järeldusele, et duširuumi põranda kalle võiks siiski olla lahendatud kolme suunda, leiutab veel mõned põhjused ning esitab Müüjale nõude maja tagasiostmiseks 100 000 € kallimalt.
  • Lõuna-Eestis osteti vana talukompleks. Mõne aja pärast esitati nõue ja viidati varjatud puudustele. Ostja väitel ei pääsetud sisse puukuuri ega sauna pööningule, seega poldud teadlik puukuuri seisukorrast ning nõuab saunapealse väljaehitamist. Taaskord, kumbki asjaolu ei takista eluruumi sihtotstarbelist kasutamist.

Kuidas on kirjas notariaalses lepingus kinnisvara kohta?

Meenutada tasub, et iga ostja kinnitab notariaalses lepingus, et on ostetava põhjalikult üle vaadanud. Juhul, kui vaidlus jõuab kohtusse, (juhul kui), siis on väga väike võimalus tõestada näiteks viimase näite puhul, et kõike muid ruume ja ehitisi sai üle vaadata, aga just neid kahte mitte. Kui see nii oli, siis oleks pidanud selle ka notariaalsesse lepingusse sisse panema ja nõudma müüja kinnitust asja seisukorra suhtes ning kindlasti mainima, et pole neisse ruumidesse sisse pääsenud. Lõpetuseks tahaks meenutada, et kõik lepingud tehakse heas usus. Need toodud neli näidet ei viita just heausklikkusele. Loomulikult on olemas müüjaid, kes on teadlikult müünud varjatud vigadega kodusid. Näiteid on ja nii mõnestki on ka avalikkus kuulnud. Selle vältimiseks kasutage litsentseeritud ehituseksperte, kuigi ka see ei anna 100% kindlust, et saite just selle, mille ostsite. Kirjatükis toodud näited ei liigitu minu hinnangul kuidagi varjatud puuduste alla ja esitatud nõuded pole kooskõlas varjatud puuduste mõistega. Olgem palun mõistlikud! Juristid teevad oma tööd ja kui tellimus ning soov on, siis nad loomulikult esindavad teid. Kas see igakord mõistlik on, see olgu igaühe otsustada.

Kui soovite küsida, mis ei ole varjatud puudus või soovite küsida nõu enda situatsiooni kohta, võtke ühendust kommentaari autori Andrus Viksiga:

Andrus Viks

Vanempartner. Kinnisvara konsultant-maakler
+372 5556 6107
andrus.viks[ät]lahekinnisvara.ee

    Artikkel ilmus Eesti Päevalehes.