Millist korterit ostab keskmine eestlane?

Kuigi piirkonniti on inimeste sissetulekud erinevad, saab vanuserühmade järgi näha ikkagi ühist joont, millist korterit keskmine eestlane ostab.

Tavaliselt alustab eestlane iseseisvat elu üürikorterist, üüritakse kas õpingute tõttu teises linnas või töö tõttu. Esimene korter soetatakse enamasti soodsam ja lisatagatiseks seatakse vanemate maja. Vanuse, kogemuse ja sissetuleku kasvades, vaadatakse kas suuremat korterit või juba maja, kuid valik sõltub ikkagi sissetulekust ja pereliikmete arvust. Kui lapsed on pesast välja lennanud, siis enamasti hakkavad ka vanemad otsima väiksemat ning odavamate igakuiste kuludega ja väiksemat enda ressurssi nõudvat kinnisvara. Inimene vahetab keskmiselt oma elu jooksul kuni 5 korda kodu.

Millist korterit ostab keskmine tallinlane?
Lahe Kinnisvara Tallinna partner ja maakler Tauno Pajuri

1. Keskkooli lõpetanud noored ja üliõpilased 18 – 22 – peaasjalikult, kas üüritakse või siis ka vanemate võimaluste korral ostetakse esimene elamispind, mis on valdavalt 1-2-toaline korter. Korteri hinnaklass üüril ca 200 – 400 eurot + kommunaalkulud ja ostu puhul 50.000. – 100.000.- sõltuvalt loomulikult asukohast. Sissetulekud sellistel noortel on ilmselt vahemikus 600 – 900 eurot, kes üürivad ja õpivad ja teevad ka ülikooli kõrvalt tööd. Ka noored koos elavad paarid.
2. Noored vanuses 22 – 28, kes on lõpetanud ülikooli või loonud pere, sissetulekute suurus vahemikus 1200 – 2500 eurot. Otsitakse endale kas väiksem uuem või siis suurem korralik mägede korter ja alustatakse oma elu, oma enda esimeses kodus. Enamuselt finantseeritakse laenuga, seatakse lisatagatisi.
   Sama vanad noored, kelle sissetulekud jäävad 2500 eurot ja edasi vahele soovivad esialgu soetada endale kallima üürikorteri või siis osta korteri kesklinna uuselamu rajoonis. On ka selliseid noori ja iseteadlikke, kes austavad ja hindavad ka meie vanemate elamu piirkondade võlu.
3. Pered vanuses 28 – 50, otsitakse peaasjalikult vastavalt pere juurdekasvule ja ka finantsilistele võimalustele 3-5-toalisi kortereid äärelinnas, sissetulekute vahemik 1200 – 2500. Sissetulekute kasvades 2500 ja edasi vaatavad pered parema asukohaga ja suuremaid elamisi, võimalusel ka ridaelamud ja vanemad majad.
4. Vanuses 50 ja edasi, vahetatakse välja oma senine suurem elamine vähe käepärasema ja väiksema vastu, seda siis peale seda, kui lapsed on perest välja kasvanud ja oma elule suundunud.

Millist korterit ostab Pärnu keskmine ostja
Lahe Kinnisvara Pärnu ja Lääne-Eesti maakler Krista Järv

1. Vanuses 18-22 elavalt valdavalt veel vanemate kodus, kuid õpingutega seonduvalt üüritakse korter Tallinnas, Tartus, Viljandis talveperioodiks. Korter üürimiseks võetakse 2-3-toaline ja mitme peale, et kulud soodsamad oleksid. Umbes 200-250 eurot inimese kohta. Pärnus üliõpilane või siis kutsehariduskooli õpilane samuti üürib korteri samamoodi kui väljaspool Pärnut.
2. Noor ostjaskond Pärnus alates umbes 25 eluaastast kuni 35 eluaastani, kellel ei ole veel peret jaguneb kaheks. Osad neist on paremal järjel, mõlemal hea sissetulekuga töökoht ja nemad pigem eelistavad osta uuemasse majja korteri või koguni uuema maja Pärnu lähiümbrusesse. Teine samas vanuserühmas ostjaskond on keskmise sissetulekuga ja nemad, kas üürivad või ostetakse tulevane kodu järelturu renoveeritud korter või ka remontivajav, et siis juba oma maitse järgi kujundada. Hinnaklass jääb nii 45 000-60 000 euro vahele. Tavapärane on lisatagatisena vanemate kodu või siis on omafinantseering pangalaenu jaoks ajaga kogutud.
   Lastega perede väljavaated samas vanuseklassis on samad, kuid rohkem eelistatum on infrastruktuuri lähedus nii uute kui ka järelturu korterite valikul. Väga suur huvi on Pärnu linnas olevate vanemate eramute vastu, mille hinnaklass jääb kuni 100 000 eurot, samuti linna lähedal uuselamurajoonides müüdavad nii uued kui ka järelturu eramud. Eelistatud on ka kohe elamiskõlblikud pinnad.
3. 35-50 eluaastast ostjaskond on tihtilugu juba oma teise või kolmanda elukoha otsingul ja siin lähtutakse juba suurematest kriteeriumitest. Väga paljud soovivad osta isegi kuni 4-toalist järelturu korterit ja ka uude majja korterit. Loomulikult on see vanuserühm ka päris oma maja otsingul. Hinnaklass on sellisel juhul juba pisut kõrgem.
4. Samamoodi nagu teisteski linnades soovivad vanemad inimesed, kelle lapsed on pesast juba välja lennanud, vahetada elukoha väiksema vastu.

Millist korterit ostab keskmine viljandlane?
Lahe Kinnisvara Viljandi kutseline maakler Ülle Mainsoo

1. Tavaliselt elavad noored alla 22. eluaastat vanematega koos. Kui elukoht on maal või teises linnas siis gümnasistid, kultuuriakadeemia üliõpilased eelistavad kohta ühiselamus või üürikorterit. Harva ostavad heal järjel olevad vanemad kooliperioodiks lastele Viljandisse korteri, mille hiljem realiseerivad. Korteri üürivad ka Viljandis töötavad noored, kui elukoht on Viljandist kaugemal. Sel juhul otsitakse üürikorter hinnavahemikus ca 150 – 200 eurot + kommunaalkulud. Ostu puhul kuni 35 000 – eelistatakse kesklinna lähedal asuvaid kortereid. Sissetulekud sellistel noortel on vahemikus 500 – 700 eurot ja pangalaenu saamine raskendatud, tavaliselt puudub omafinantseering.
2. Noored vanuses 22 – 35, kes on lõpetanud ülikooli või loonud pere, sissetulekute suurus vahemikus 800 – 1500 eurot. Nende soov on üldjuhul oma maja, ridaelamu või korter vanalinnas. Tavaliselt otsitakse remontivajavaid, et need siis vastavalt oma vajadustele ümber ehitada. Hinnatud on ka maamajad kuni 10 km Viljandist. Alevikesse minna soovijate osa on väike. Erandiks võib pidada vaid kiiresti arenevat ja erilist Suure-Jaani aedlinna – kaunis loodus, aktiivne seltsi- ja kultuurielu, peagi valmiv veekeskus. Kui materiaalsed võimalused on piiratud ostetakse mugavustega korter ja lähtutakse eelkõige hinnast. Enamasti finantseeritakse laenuga, seatakse lisatagatisi.
3. Pered vanuses 35 – 50 – otsitakse, kas oma maja, ridaelamu või korter koos suvilaga. Kui eelistatakse maja, siis pigem renoveeritud ja heas seisukorras elamuid või ridaelamuid. Teine grupp eelistab mugavustega kolme või enama toaga korterit ning lisaks kas maakodu või suvilat suveperioodiks.
4. Vanuses 50 ja edasi soovitakse tavaliselt vahetada oma elukoht väiksema ja säästlikum vastu. Eelistatakse väiksemaid mugavustega kortereid.

Millist korterit ostab keskmine tartlane?
Lahe Kinnisvara Tartu kutseline nooremhindaja ja maakler Sabine Liias

1. Noored vanus 18-24 aastat: Enamik sarnases vanuses noori pigem üürib kortereid, kui ostab. Näiteks tullakse linna kooli, kindlat töökohta kujunenud pole. Üürisumma peamiselt hinnavahemikus 200-300€. Sellises vanuses kindlat ja püsivat töökohta veel ei teki. Töötatakse kooli kõrvalt ja osalise koormusega. Sellise töökoormusega noorte keskmine sissetulek on ligikaudu kuni 600€.
   Finantsvõimekus hakkab tekkima, kui on leitud püsiv töökoht, tööstaaž vähemalt 1 aasta. Finantsvõimekuse tekkides soetatakse peamiselt vanematele kuuluva lisatagatise või vanemate poolt võetud laenu abil esimene elamispind. Sellise töökoormusega noorte keskmine sissetulek on ligikaudu 900€.
   Üldiselt ostetakse järelturukortereid, hinnaklass kuni 70 000€.
   Piirkonna ja seisukorra suhtes pigem nõudlikud ei olda, kuna finantsvõime paneb asukoha suhtes piirid paika. Eelistatud on ka varad, mis asuvad kooli- või töökoha läheduses.
   Nii üürimisel kui ka ostmisel eelistatakse keskkütte ning san.ruumidega kortereid. Seisukorra suhtes nõudlikud ei olda, korterid võivad olla ka osalise remondivajadusega.
2. Vanuses 25-35 aastat. Üksinda elavate inimeste puhul on keskmine sissetulek 700 – 1300 €, laenuvõimekus kuni 90 000 €. Soov soetada 2-toaline korter uuemasse elamusse.
   Noored pered, kelle igakuine sissetulek on leibkonna peale ligikaudu 2000€. Maksimaalne laenuvõimekus ligikaudu 150 000 €. Soov osta Tartu linna lähedusse kas remondivajadusega vanemat elamut või ridaelamuboksi. Kui on soov osta uuselamut, siis taolises hinnaklassis varasid on võimalik soetada linnast ligikaudu 10-15 km kaugusele.
3. Vanuses 36-55 aastat. Keskmine sissetulek leibkonna peale kuni 2000-2500 €. Ostjaks perekond, kellel on soov elada Tartu linnas või linna lähiümbruses. Tihti müüakse ära enda korter ning saadud rahaga finantseeritakse osaliselt uue elamispinna ostu. Eelistatakse uuselamuid või heas seisukorras üksikelamuid hinnaklassis 150 000-200 000 €. Sellises vanusegrupis pered eelistavad tihti osta ka Tartu linna lähiümbrusesse hoonestamata krunte, et ehitada sinna vastavalt oma soovidele üksikelamu.
4. Vanus 60+ : Tartu linna lähedastes piirkondades oma majas elavad vanemad inimesed vahetavad elukoha välja linnas asuva korteri vastu. Siinkohal eelistatakse ühistranspordipeatuste, kaupluse ja arstiabi lähedust. Peamiselt soovitakse osta kuni 2-toalist korterit uuemas elamus (sõltumata piirkonnast) või järelturukorterit kesklinnas.

Tunnuspildina on kasutatud Kadrioru korteri pilti.

Artikkel ilmus Delfi Ehitusruudusportaalis