Kinnisvara konsultant Andrus Viks ennustab: kuus kinnisvaraarenduse tulevikupiirkonda Tallinnas, mille lähedusse maksab korterit vaadata.
Kuigi kraanad kõrguvad ja ehitus käib täiel hool – mõni ütleb isegi, et oleme kinnisvarabuumi harjal – on Tallinna kesklinnas ja selle läheduses mitmeid magusaid kinnisvaraarenduse elamupiirkondi, mis seisavad veel jõude, kuid millest võiks kujuneda tõelised superstaarid elamukvartalitena.
Lahe Kinnisvara partner ja kinnisvaraspetsialist Andrus Viks analüüsib, millised piirkonnad saavad järgmise kümne aastal täiesti uue hingamise.
Palju paksu verd tekitanud enam kui 19–hektarililine Hipodroomi maatükk ootab endiselt paremaid päevi. Plaanide kohaselt peaks Hipodroomi alale tulema linnak, kus elukohti paarituhandele inimesele, kuid hoolimata kohtuvõidust kohalike seltside üle, pole koppa veel maasse löödud.
Detailplaneeringu järgi hakkavad Hipodroomi alal paiknema peamiselt korruselamud. Alale planeeritud hooneist kõrgeim on kuni 13–korruseline äri– ja eluhoone, teised alale planeeritud hooned on nelja– kuni kaheksakorruselised.
Tallinna kesklinna läheduses on kindlasti tegemist ühe parima arenduspiirkonnaga, sest see vastab praktiliselt kõigile kriteeriumitele, mida koduostjad soovivad – see on mere lähedal, metsa ääres, kesklinnast mitte kaugel ja vaikne.
Hipodroomist ei tohiks teha järjekordselt Exceli–projekti, vaid sellest võiks tulla midagi lahedat –näiteks Eesti esimene puitkortermajadega uusarendus. Paraku on aga päeva lõpuks ikka nii, et tehakse seda, mis on odavam ja lihtsam ehitada. Novaatorlikud muutused linnaruumis tekivad alles siis, kui linn võtab südame rindu ja räägib nendes protsessides sisulisemalt kaasa.
Tallinna vangla ei seondu meist paljudele ilmselt kõige positiivsemate emotsioonidega, kuid juba mõne aasta pärast võib seal paikneda hoopis teistsugune keskkond: uhke äri– ja elamukvartal kesklinna veerel.
Juba 2012. aastal kehtestatud detailplaneering näeb vanale Tallinna vangla alale ette elamu– ja ärihooneid ning lasteaeda. Nüüd, kui vangla on kolinud Rae valda, hakatakse kesklinnalähedase piirkonnaga agaramalt toimetama.
Minu hinnangul ei oleks kortermajad, nagu praegu on plaanitud, sinna kõige parem lahendus. Linn oleks võinud detailplaneeringuga kehtestada pigem madalhoonestuse. Pigem näeksin vanglaalal oma vaimusilmas ette ridaelamuid ja eramuid, mis sobituksid Veerenni aedlinnamiljöösse. Seal oleks kindlasti väga kõrge hinnaga krundid, kuid olen veendunud, et Tallinnas leiduks inimesi, kes oleksid nõus selle eest maksma.
Asumi väärtust elamiskeskkonnana on seni halvendanud haigla ja vangla lähedus. Uue elamukvartali arendamine tõstab kindlasti lähikonna kinnisvara väärtust. Oluliseks argumendiks on ka kesklinna lähedus, mis teeb selle väga huvitavaks arenduseks.
Praegu võiks Keskturu olustiku võrrelda lihvimata pärliga, mis on sea mollis – pärl on maa, kõik ülejäänud mollis. See, mis seal toimub, ei ole enam 21. sajandil esteetiline ega anna ka linnale midagi juurde.
Õnneks on Keskturule tehtud ja loodetavasti peatselt realiseeruv vägev planeering, millel on hästi suur siseõu ja mis muudaks kogu piirkonna kenaks kandiks. Keskturu krunt on täiesti kesklinnas, ent see–eest vaikne. Kui see arendus üks kord valmis ehitatakse, siis tõusevad asumi hinnad lakke – juba täna on näha, et vanemaid kortermajasid korrastatakse.
Detailplaneeringu järgi on arendajal plaan ehitada tänase keskturu asemale 6–7–korruselised elamu– ja ärihooned ning uus kaasaegne turukompleks. Detailplaneeringu lisatingimusteks, et sinna üldse ehitada saaks, on linnaväljaku ja jalgrattaparkla rajamine ning kõrghaljastuse säilitamine.
Merko hakkab Tallinnas Veerenni asumis Baltika kvartali juures asuvale tühermaale ehitama elamuarenduse esimest etappi. Tegemist on hiigelsuure alaga kesklinnas, kuhu on võimalik ehitada 1600 korterit ja hulgaliselt äripindu.
See piirkond on sobilik inimestele, kes hindavad elukohana kesklinna, ent selle vaiksemat ja privaatsemat osa.
Kvartali ehitatakse välja etappide kaupa. Esimese etapi, kokku 12 hoonet ja umbes 125 korterit Veerenni tänava ääres, plaanitakse valmis ehitada 2018. aasta lõpuks. Tegemist on 3–6–kordsete kortermajadega, mille hinnad on üpris krõbedad.
Kindlasti moodustab see ala koos Tallinna Vangla krundiga – või mis iganes selle nimeks ka tulevikus ei saa – väga põneva ansambli kesklinnas. Vaadates, milliseid asju Merko on üldiselt varem teinud, võib loota, et sinna üksnes morni magalat ei tule.
Tallinna sadamapiirkond on kindlasti väga huvitav kant, kuna mere ääres on mitmeid maalappe, mida juba arendatakse või hakatakse arendama. Samuti plaanib Tallinna sadam avada sadamapiirkonna rohkem inimestele ja mõtleb, kuidas piirkonna ruumi kõige mõistlikumalt lahendada.
Sadama lähedal asub mereäärne Kalaranna arendusriba, mille kavandatav arhitektuurne lahendus arvestab Kalaranna potentsiaali kesklinnaliku äritänavana. Hoonestus on seal rohkete katuseaedade ja rõdudega ning korteritest on head vaated, kas merele, väljakule või tänava–alale.
Vahetult Admiraliteedi–basseini äärde jääb nn Porto Franco kant, kuhu kavandatakse kaubanduskeskust ja kuhu on valminud juba mitmed kortermajad. Sadamast itta ehitatakse aga Tivoli elamurajooni, millest nii mõnedki majad juba valmis.
Piirkonda hakkab läbima Reidi tee, mis mõjutab kindlasti Tivoli arendust, sest ilmselt ei ole paljude jaoks väga meeldiv, kui suur tee akna alt mööda läheb. Kas selle pärast arenduses hinda alla lastakse, on väheusutav, aga müügitempo ilmselt alaneb. Teisi Admiraliteedi basseini äärseid ja lähedasi arendusi mõjutab uue tee valmimine vähem.
Siinkohal tasuks inimestele südamele panna, et kui valite uude rajooni korterit, siis tasub alati vaadata, mis seal ümber tehakse. Alati tasub küsida maaklerilt, mis ühele või teisele tühjale krundile on planeeritud. Ei tasu uskuda jutte stiilis, „et siia kindlasti midagi ei tule, see on puha riigi maa.”
Kesklinnast kolme kilomeetri kaugusel asuv tühermaa on täna veel metsik paik, kus inimest kohtab harva, ent Paeväljast võiks saada Lasnamäe eliitrajoon, mille eelisteks on lähedus kesklinnale ning miljonivaade Tallinna lahele.
Kas ja kuna hakatakse Paekalda piirkonda täis ehitama, ei ole veel teada, kuna arenduspiirkonnaga on mitmeid probleeme. 2005. aastal ilmnes, et Maarjamäe klint on Eestis ainuke koht, kus kasvab mägi–kadakkaer. Taim peatas kehtiva detailplaneeringu ja projekt pandi riiulile tolmu koguma.
Tegemist on igati laheda asukohaga, aga sellel on kaks probleemi: see asub faktiliselt Lasnamäel, mis langetab korteri hinda ja ühendused on kehvavõitu, mis tekitab vaatamata linna lähedusele pikad sõiduajad.
Artikli autor on pikaaegse kinnisvaramüügi ja -arenduse kogemusega Andrus Viks
Võta ühendust telefonil: +372 5556 6107
andrus.viks@lahekinnisvara.ee
Artikkel avaldati Delfis