Valgamaa kinnisvara

Valgamaa kinnisvara

Valgamaa kinnisvara – suur osa hoonestatud elamumaa (elamud) ja maatulundusmaa tehingutest teostatakse Valga vallas. Tehingu aktiivsuselt järgneb Otepää vald ning tehinguaktiivsuselt kolmas on maakonnas Tõrva vald.

Valgamaa kinnisvara hinnatase

“Üldjuhul soovib müüja oma hinda hoida või selle miinimumi kätte saada. Enda kogemusest saan öelda, et müüja tuleb enamasti hinnaga siiski mingil määral ostjale vastu,” ütleb Lahe Kinnisvara maakler Kati Paloots.

Inimeste soovid, vajadused ja võimalused on erinevad, kuid tehingute statistikale tuginedes saab öelda, et Valgamaa kinnisvaraturul on ostjate seas eelistatumad rahuldavas ja remonti vajavas seisukorras üksikelamud. Heas ja väga heas seisukorras, ka uute üksikelamutega tehakse tehinguid vähe, kuna taoliste varade hinnad on enamike potentsiaalsete ostjate jaoks liiga kõrged. Vanade ja remonti vajavate üksikelamute hinnad ulatuvad valdavalt kuni 40 000 euroni. Heas seisukorras elamute hinnad ulatuvad kuni 250 000 euroni. Veel kallimalt müüakse väga heas seisukorras ja uusi üksikelamuid eelistatud piirkondades. Eelistatud piirkondadeks on looduskaunid piirkonnad – näiteks veekogude ääres.

Vaatamata asjaolule, et eelistatumad on heas seisukorras elamud, teostatakse suur osa tehinguid just halvas seisukorras elamutega, kuna uute või heas korras elamute pakkumine on vähene või on pakkumised liiga kõrge hinnaga.

Tehingute arv elamutega on alates aastast 2012 olnud tõusvas joones

Alates 2012. aastast on maakonna hoonestatud elamumaa tehingute maht mõnevõrra kasvanud.
2014. aastal ületas aastane tehingute arv 100 piiri – võõrandati 122 hoonestatud elamumaa kinnistut.
Viimase nelja aasta jooksul on maakonna aastane hoonestatud elamumaade tehingute arv jäänud vahemikku 117-214 tehingut aastas, keskmised hinnad on olnud vahemikus ca 22 000 – 36 000 €. Kusjuures mediaanhinnad on keskmistest hindadest olnud oluliselt madalamad, mis viitab sellele, et suur osa tehinguid tehakse madalate hindadega. Maakonnas müüakse palju halvas seisukorras vanade taluhoonetega hoonestatud kinnistuid.

Hoonestatud maatulundusmaade tehinguaktiivsus on olnud oluliselt madalam, kõikudes viimase nelja aasta jooksul vahemikus 59-80 tehingut aastas, kuid keskmised hinnad on olnud märgatavalt kõrgemad – 35 500 € – 93 500 €.

Miks kasutada maakleri abi müümisel, kui väiksemates kohtades tunnevad kõik kõiki ja ostja-müüja võivad saada ilma vahendajata ka kokkuleppele. Miks peaks siiski eelistama maaklerit selle asemel, et minna naabrite käest uurima, kes korterit müüb?

Meil on olnud juhtumeid, kus inimene on leidnud enda kinnisvarale ostja, kuid tehingut ei saanud toimuda, sest kinnisvara dokumentatsioon ei olnud korras, ei vastanud reaalsele olukorrale. Kui see info tuleb välja alles notaris, on ostjad loobunud. Samuti on ette tulnud, et tulnud, et müüjad on siis ise loobunud, kuna ostja tahab nüüd suuremat allahindlust.

Maakler kontrollib kinnisvara dokumentatsiooni ja võrdleb reaalsusega ning kontrollib ka omanike andmed müüki võtmisel registritest üle.

Lahe Kinnisvara maakleritel on oma kontaktid ja kodulaenu laenulepingutasu soodustused klientidele. See mõjutab küll rohkem ostjaid, kes ostavad laenuga, kuid on abiks ka müüjatele, kes soovivad midagi uut asemele osta ja kasutada panka lisafinantseeringuks.

Maakler teeb ka professionaalsed pildid, võimalusel 360° virtuaaltuuri objektist, et nö arvutis digitaalselt kinnisvaras ringi “jalutada”, maakler koostab informatiivse müügiteksti ja 2D põrandaplaani.

Lisaks ei pea kulutama enda aega ostuhuvilistega suhtlemisele ja näitamistele, mis võivad teinekord olla just nädalavahetusel või õhtuti. Üks oluline nüanss on ka veel see, et omanikel on tihti palju emotsioone kinnisvaraga seotult, mida ostjal ei ole ja ostjaid huvitavad paljuski faktid.

Oletame, et hakkan müüma oma korterit/maja, mis on keskmises või halvas seisukorras. Millised remonttööd oleks sellised, mida tasub kindlasti ära teha, et saada suuremat kasumit ja millised tööd on sellised, millel on kulud suuremad, kui tulud?

Kui kinnisvara on halvas seisukorras ja seal oleks vaja teostada suuremad remonttööd, kaasa arvatud torustike vahetustöid jms, ei ole mõtet hakata teostama nö iluremonti, et paned korraliku tapeedi seina. Sel juhul on suur asi seegi, kui teha antud kinnisvara asjadest tühjaks. Sel juhul jääks ostjal jäätmekäsitlustasud jms ära. Lisaks sellise kinnisvara puhul mõjuvad kindlasti tühjad ruumid paremini, kui kola täis ruumid.
Juhul kui kinnisvaras on remonti tehtud kuni kümme aastat tagasi ja seina- ning põrandakatted on kulunud ja määrdunud, tasub kaaluda küll nende vahetust, sest siis jääb ostjal esimene emotsioon parem ja ostja ei pea kohe ka remonti tegema hakkama.
Üldiselt kipub olema nii, et mida rohkem vajab kinnisvara remonti, seda rohkem tasub pidada maakleriga nõu, kas on mõtet nö iluremonti tegema hakata, sest kas selles asukohas ostjad maksavad nii palju või mitte.

Kui riskantne on päris väikestesse asulatesse/küladesse (alla 500 elaniku) osta investeerimiseks kinnisvara ning see korda teha ning edasi müüa või üürida? Meie kandis jäävad suurepäraselt euroremonditud korterid väikeasulates kauaks turule (isegi väga mõistliku hinnaga).

Risk on suurem kindlasti, ostes kinnisvara väiksematesse asulatesse kui suuremates asulates. Kõik muidugi oleneb asukohast ja mis seal paikneb, näiteks kas on järve või muu veekogu kaldal või on kaevatud hoovi tiik või asub privaatselt metsas, et seal võiks olla argument, miks ostja just selle kinnisvara ostaks. Ka toimiv infrastruktuur läheduses on oluline.

Kas renoveeritud kortermaja võiks anda ka suurema kindluse, et seal on toimiv ühistu ning millised eelised ja miinused on renoveeritud/renoveerimata majadel?
Kindlasti annab suurema kindluse renoveeritud kortermaja, sest seal elavad omanikud soovivad kinnisvara korda teha ja suudavad selle eest ka tasuda.

Renoveeritud kortermaja eelised: soojustatud (kommunaalkulud on väiksemad), elukeskkond on hea, kinnisvara hind on kõrgem ja see tähendab, et ka tulevikus on lihtsam müüa.

Renoveeritud kortermaja miinused: remondifonditasu on kõrgem, kommunaalkulud on suuremad kui soojustust ei tehtud, tihti on ühistul võetud laen, et maja korda teha.

Ka maaklerid teevad aeg-ajalt isiklikke kinnisvaratehinguid, kui see investeeringutena võiks ära tasuda (ka Tõrvas on sellist asja juhtunud aeg-ajalt). Kuidas praegu turuseis tundub? Millist laadi kinnisvara ostaksid maaklerid ise ning kas üldse ostaksid?

Maaklerina ostaksin kortereid ja üüriksin välja, kas pikaajaliselt või lühiajaliselt majutusteenusena (booking, airbnb). Ostmisel jälgin asukohta, infrastruktuuri, kortermaja üldist seisu ja selle perspektiivi.
Kindlasti on hea mõte investeerida raha kinnisvarasse, ka näiteks maa ostmine on investeering, sest maa ja kinnisvara hind ajas üldiselt kasvab. Muidugi peab hästi teadma, mida osta, kui selline mõte tuleb, tuleks palju enne vaadata ja analüüsida, kuhu osta.

Eks ikka liigub kinnisvara ka oksjonitel.
Kas Teie arvates on need pigem õiglaselt hinnatud või tasuks pigem kannatada, sest esimese hooga neile ostjaid ei leidu nende hindadega?

On ka juhtunud, kus oksjoni korras ostetakse kinnisvara turuhinnast kallimalt.
Samas võid leida ka väga hea hinnaga kinnisvara.
Kui teatud kinnisvarale on kindel huvi, soovitan ära osta, hiljem võib isegi kallimaks minna, kui ostuhuvilisi juurde tuleb.

Kui soovite müüa või osta Valgamaa kinnisvara, võtke ühendust maakler Kati Palootsaga:

Kui soovite hinnata Valgamaa kinnisvara, võtke ühendust meie kutseliste hindajatega.

Artikkel ilmus 15.06.2023 Tõrva Teatajas.